Embrüogenees ehk organismi looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünniga. See jaotub kaheks perioodiks:

Varane embrüogenees kestab seni, kuni embrüost saab loode. Embrüoks nimetatakse kuni 8-nädalast inimalget emakas. Sel perioodil kujunevad kõikide organite ja kehaosade alged.

Hiline embrüogenees kestab loote arenguperioodist sünnini (8–40 nädalat). Siit alates tajub loode helisid ja tunnetab ema meeleolu.

Vaata embrüo arengu videot, milles ITK viljatusravikeskuse laboriarst-juhtivarst dr Aleksander Trošin selgitab, mis on gameedid, sügoot, moorula, blastotsüst, embrüo ja pronukleus. Lisaks uuritakse selles, kuidas näeb välja embrüo areng esimestel päevadel pärast viljastumist. Sama arengu teeb embrüo läbi loomulikul teel naise munajuhas viljastudes.

Eelmises peatükis oli juttu sellest, kuidas toimub munaraku viljastumine. Viljastunud munarakk ehk sügoot jätkab arenemist rakkude jagunemisega. Seda protsessi nimetatakse lõigustumiseks. Lõigustumise tulemusena tekib 3–4 päeva pärast viljastumist moorula ehk kobarloode.  

Lõigustumine on mitmel põhjusel bioloogiliselt tähtis:

• taastub hulkraksus,
• tekivad rakkudevahelised kontaktid,
• taastub rakkude/tsütoplasma suhe.

Moorula edasise jagunemise kestel tekib 4–5 päeva pärast viljastumist blastotsüst ehk põisloode. 6.–12. päeva jooksul pärast viljastumist järgneb blastotsüsti pesastumine emakasse ehk implantatsioon (loe lisa peatükist “Implantatsioon”). 

Viimane embrüo staadium on gastrula ehk karikloode – kujuneb kaks rakukihti, nn lootelehte, millest edaspidi kujunevad elundid ja elundkonnad.