lmplantatsiooni ajal paigutab embrüo end endomeetriumi pinnale. Seejärel kinnitub blastotsüst tugevamalt endomeetriumi rakkude vahele. Implantatsioonis osalevad nii embrüo kui ka emakapoolsed molekulid, nagu integriinid, kadheriinid, kollageenid ning endopeptidaasid ja metalloproteinaasid.

Endomeetrium on isetaastuv kude, mis iga menstruaaltsükli ajal paljuneb, diferentseerub ning juhul kui munarakk ei viljastu ning embrüo ei kinnitu, siis laguneb ja eraldub menstruaalverena. Endomeetriumil on raseduse tekke ja selle toetamise juures suur roll.

Naisel on elu jooksul ligikaudu 400 menstruaaltsüklit, millest võib tekkida rasedus. Igakuist raseduseks valmistumist ning emaka limaskesta paksenemist reguleerivad hormoonid östradiool ja progesteroon. Endomeetriumi arengus eristatakse kolme faasi:

• proliferatiivne, mille kestel emaka limaskest pakseneb;
• sekretoorne, mille kestel viljastunud embrüo pesastub;
• menstruaalfaas, mille kestel väljuvad viljastumata munarakk ja endomeetriumikude menstruaalverena.

Endomeetrium on embrüo kinnitumise suhtes vastuvõtlik ainult 2–4 päeval kuus. Regulaarse 28-päevase menstruaaltsükli korral toimub munaraku ovulatsioon 12.–14. päeva vahel. Munarakk saab ovulatsiooni (umbes 24 tunni) järel viljastuda 24 tunni jooksul ning embrüo pesastumine võiks sellisel juhul toimuda blastotsüsti staadiumis (5–6 päeva pärast viljastumist). Seega toimub embrüo implantatsioon umbkaudu menstruaaltsükli 19.–22. päeval. Seda perioodi nimetatakse implantatsiooniaknaks. Kui implantatsiooni ei toimu, siis endomeetrium laguneb ja järgneb menstruatsioon.