3.3. Implantatsioon

Embrüo pesastumiseks ehk implantatsiooniks nimetatakse embrüo pesastumist emaka sisepinna kihti ehk endomeetriumisse. Embrüo pesastumine leiab aset embrüo 5.-6. arengupäeval ja on vajalik selleks, et embrüo saaks emaka sees edasi areneda ja tekiks rasedus. Edukaks impantatsiooniks on vajalik, et nii embrüo kui ka endomeetrium oleksid õiges arengufaasis ja toimuks nii-öelda omavaheline suhtlus molekulaarsel tasandil.

5-6 päevane embrüo on arenguga jõudnud blastotsüsti staadiumisse. See tähendab, embrüo rakud on diferentseerunud (eristunud) ja moodustanud rakkude sisemise massi (ICM, intracellular mass) ning rakkude välise kihi ehk trofektodermi. ICM sisaldab pluripotentseid tüvirakke, millest areneb tulevikus beebi ja trofektoderm paneb aluse platsentale ja lootekestadele.

Enne kui blastotsüst saab implanteeruda, peab ta pugema välja end ümbritsevast kestast ehk Zona pellucida’st. Seda protsessi nimetatakse embrüo koorumiseks (embryo hatching). Arvatakse, et kui embrüol on liiga paks Zona pellucida, siis on tal keerulisem sealt välja pugeda ja see takistab embrüo pesastumist. Embrüo implantatsiooni edukus sõltub embrüo kvaliteedist. Üldiselt geneetiliselt ebaterved/elujõuetud embrüod ei implanteeru või katkeb neist tekkinud rasedus varajases staadiumis. Embrüo rakkude meiootilise jagunemise käigus võib tekkida kromosomaalseid muutuseid, mis tähendab, et raku sees olev kromosoomide arv ei ole korrektne. Üheks põhjuseks, miks embrüol võib kromosomaalseid muutuseid esineda, on ema kõrgem vanus.

lmplantatsiooni käigus paigutab embrüo ennast endomeetriumi pinnale. Seejärel toimub blastotsüsti tugevam kinnitumine endomeetriumi rakkude vahele. Implantatsiooniprotsessis osalevad nii embrüo kui ka emakapoolsed erinevad molekulid nagu integriinid, kadheriinid, kollageenid ning endopeptidaasid ja metalloproteinaasid.

Endomeetrium on isetaastuv kude, mis iga menstruaaltsükli käigus paljuneb, diferentseerub ja juhul kui munaraku viljastumist ja embrüo kinnitumist ei toimu, siis laguneb ehk degenereerub ja eraldub menstruaalverena. Endomeetriumil on oluline roll raseduse tekkel ja selle edasisel toetamisel.

Kokku on naisel elu jooksul ligikaudu 400 menstruaaltsüklit, millest võib tekkida rasedus. Igakuist raseduseks ettevalmistumist ning emaka limaskesta paksenemist reguleerivad hormoonid östradiool ja progesteroon. Endomeetriumi arengus eristatakse kolme faasi:

  • proliferatiivne – emaka limaskest pakseneb
  • sekretoorne – toimub viljastunud embrüo pesastumine
  • menstruaalfaas – toimub viljastumata munaraku ja endomeetriumikoe väljumine menstruaalverena.

Endomeetrium on vastuvõtlik embrüo kinnitumiseks ainult kahel kuni neljal päeval kuus. Regulaarse 28 päevase menstruaaltsükli puhul toimub munaraku ovulatsioon 12.-14. päeva vahel. Munarakk viljastub ovulatsiooni järgselt 24 tunni (ehk kahe päeva jooksul) ja embrüo pesastumine võiks sellisel juhul toimuda blastotsüsti staadiumis (5-6 päeva peale viljastumist). Seega toimub embrüo implantatsioon umbkaudu menstruaaltsükli 19.-22. päeval. Seda perioodi nimetatakse implantatsiooniaknaks. Kui implantatsiooni ei toimu, siis endomeetrium laguneb ja järgneb menstruatsioon.

 

Huvitav fakt

Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode.

Huvitav fakt

Tavaliselt viljastub laboritingimustes 75-80% saadud munarakkudest. Embrüoloogid valivad naise emakasse siirdamiseks kõige parema embrüo. Valiku tegemine toimub hinnates embrüo kvaliteeti. See tähendab, et vaadatakse embrüo kuju, rakkude arvu jmt ning pannakse sellele “hinne”, mis koosneb blastotsüsti puhul kolmest osast:

  • kvaliteedi number 1-5(6) (4 ja 5 – on kõige paremad)
  • rakkude kogus ja suurus embrüo sisekihis ehk ICMis A-C (A – suured ja ilusa kujuga rakud jne)
  • rakkude kogus ja suurus embrüo väliskihis ehk trofektodermis A-C (A- rakkude arv ja ühtlus on maksimaalne)

“Parim embrüo” on seega hindega 4AA või 5AA. 

Sugurakkude areng

Vaata ka peatükki sugurakkude arengust.

Embrüo areneb beebiks

Inimese viljakus

Vaata ka peatükki inimese viljakusest ja kuidas seda hoida.

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Teksti koostas Karin Rosenstein, Next Fertility Nordic kliiniku juhataja.

Peatüki vaatas üle Ele-Liis Kreek.

Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev.

Infot kontrollis: dr. Liisa Viirmaa NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Pildid ja illustratsioonid:
Avalehe video: Canva – SVTeam
https://www.freepik.com/premium-photo/embryonic-human-cell-development-isolated-uterus_14166949.htm

Photo by Jonathan Borba from Pexels

Vaata lisaks

Videod inglise keeles: