1.1 Inimese viljakus. Viljakuse hoidmine ja säilitamine

Sõna viljakus pärineb ladina keelest sõnast “fertilis”, mis tähendab paljunemisvõimet. Viljakus on võime lapsi saada.

Naise viljakus tähendab võimet rasestuda ja sünnitada terve laps. Kehaliselt on naisterahvas viljakas esimesest menstruatsioonist (~9.-12. eluaastast) menopausini (~45.-55. eluaastani). Arvestades ka vaimset valmisolekut, on naine kõige viljakam vanuses 25-30. Alates 35. eluaastast hakkab viljakus vähenema ja suureneb tõenäosus sünnitada väärarenguga laps.

Mehe viljakus tähendab võimet naist viljastada ja eostada terve laps. Meeste viljakuses mängib vanus väiksemat rolli, kuna seemnerakke tekib elu jooksul pidevalt juurde – seemnerakud uuenevad 72 päeva tagant. Viljastamisvõimeline on noormees esimesest seemnepurskest (~13.-15. eluaastast) kuni elu lõpuni.

Pane tähele!

Muide, tüdrukute munarakud moodustuvad juba enne sündi ja elu jooksul neid juurde ei teki, nii et eluviisi valik – näiteks suitsetamine, alkohol, suguhaigused, ülekaal – mõjutab munarakkude kvaliteeti ja viljakust kogu eluks.

Enamik inimesi tunneb mingil hetkel, et soovib luua pere ja saada lapse(d). Lapseootele jäämine kulgeb seda kiiremini ja sujuvamalt, mida rohkem teatakse viljakusest ja raseduse planeerimisest.

Inimene viljakust mõjutavad nii pärilikud ehk geneetilised kui ka sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid, näiteks vanus, tervis, eluviis.

Järgnevalt vaatame, mis on kõige olulisemad viljakust mõjutavad tegurid:

Vanus

Parim aeg rasestumiseks jääb 20.-30. aastatesse. Umbes 35. eluaastast hakkab naiste viljakus vähenema – langeb nii munarakkude arv kui kvaliteet ning tsükkel muutub ebaregulaarseks kuni ovulatsiooni lõppemiseni 40.-50. aastates (saabub menopaus). Kuna munarakkude hulk võib olla päritav, võib oma viljakusest aimduse saamiseks uurida emalt või vanaemalt, millal hakkas nendel menopaus.

Meeste viljakus sõltub seemnerakkude arvust ja kvaliteedist. Kuigi mehed on võimelised munarakku viljastama ja isaks saama ka kõrges vanuses, näitavad uuringud, et nendegi viljakusnäitajad langevad vanuse kasvades.

Maailma vanim ema on Yerramatti Mangayamma, kes sünnitas 2019. aastal kaksikud. Yerramati oli sünnitades 73-aastane. Kuna tema 84- aastane abikaasa Raja suri südameataki tagajärjel, kasvatab ta nüüd lapsi üksi.

Yerramatti Mangayamma

Maailma vanim ema

Maailma vanim isa on teadaolevalt samuti Indiast pärit Ramjit Raghav, kes sai teistkordselt isaks 2012. aastal olles ise 96-aastane. Esimese lapse sai ta vaid kaks aastat varem. Ramjit suri tulekahju tagajärjel 104-aastasena.

Ramjit Raghav

Maailma vanim isa

Kehakaal

Ülekaal mõjutab hormoonide tasakaalu. Mida suurem on ülekaal, seda raskem on jääda lapseootele, kuna ülekaaluliste naiste munasarjad ei reageeri enam nii lihtsalt hormonaalsetele muutustele (seda nii loomulikult kui ka IVF ravitsüklis).

Uuringud on välja toonud, et naistel, kes on ülekaalulised juba 18-aastaselt, areneb suurema tõenäosusega polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) ja neil esineb suurema tõenäosusega viljakusprobleeme (ovulatsioonihäired).

Samas ka liiga kõhnal täiskasvanud naisel, kellel on madal kehamassiindeks (KMI alla 19), võib olla probleeme viljakusega. Seda on seletatud hormoon leptiini puudulikkusega, mis võib mõjutada menstruatsiooni ärajäämist. Lisaks on oluline teada, et liiga palju trenni võib mõjuda hoopis negatiivselt ovulatsioonile ja vähendada võimalusi lapseootele jäämisel.

inimese viljakus ja selle hoidmine

Kodukeemia

Uuringud on välja toonud, et meid ümbritsevas keskkonnas esinevad kemikaalid võivad avaldada negatiivset mõju nii naise kui ka mehe viljakusele. Tähelepanu võiks pöörata kodukeemiale, milles leidub PCBd (polychlorinated biphenyl), ftalaate (phthalates), furaani. Loodussõbralikumad enesehooldus- ja puhastustooted on head nii planeedile kui inimese tervisele.

Haigused

Viljakust mõjutavad suguhaigused, mitmed lapsena läbipõetud viirushaigused, nt mumps, ning kaasuvad haigused, nt diabeet või kilpnäärme probleemid.

Stress

Uuringud on näidanud, et naistel, kellel on täheldatud stressiga seostuva hormooni kõrgemat taset, esineb raskusi lapseootele jäämisel. Siinkohal on raske luua põhjus-tagajärg seoseid, kas stress mõjutab viljakust või pigem viljatus põhjustab stressi.

Omamoodi huvitav on ka uuring, kus teadlased 2021. aastal seostasid stressihormoon kortisooli kõrgemat taset ema vereringes kaks korda suurema võimalusega, et sünnib tütar.

Alkohol, suitsetamine, ravimid, narkootikumid

Pole üheselt tõestatud, et üks-kaks pokaali veini nädalas mõjutaks otseselt viljakust. Samas on uuringud välja toonud, et naistel, kes joovad rohkem kui ühe alkoholiühiku päevas, esineb tihedamini ovulatsioonihäireid ning neil on probleeme lapseootele jäämisel. Alkoholi tarbimist raseduse ajal on juba varem seostatud enneaegsete beebide sündidega. Lisaks enneaegsusele võib raseduseaegne alkoholi tarvitamine põhjustada ka loote kasvus maha jäämust, vaimset alaarengut ja surnultsündi.

Alkoholi tarbimist raseduse ajal on juba varem seostatud enneaegsete beebide sündidega. Lisaks enneaegsusele võib raseduseaegne alkoholi tarvitamine põhjustada ka loote kasvus maha jäämust, vaimset alaarengut ja surnult sündi.

Suitsetamine.
Palju on räägitud suitsetamise halvast mõjust kõhus arenevale beebile, samamoodi mõjutab suitsetamine oluliselt juba lapseootele jäämise võimalust. Vastavalt American Society for Reproductive Medicine uuringutele on viljatuse kõikidest juhtudest kuni 13% põhjustatud suitsetamisest. Lisaks on viidatud, et naise suitsetamine võib mõjutada tema poja viljakust. Suitsetamine mõjutab hormoonide tasakaalu ja võib põhjustada nii mehe kui naise sugurakkudes DNA katkeid. Isegi mõõdukas suitsetamine või pidev passiivne suitsuses keskkonnas viibimine võib oluliselt viljakust mõjutada. Ka on teada, et suitsetajatest naiste seas esineb rohkem raseduse katkemisi.

Pane tähele!

Seega normaalne kehakaal, tervislik toitumine ja mõõdukas liikumine on parim, mida naine saab ise teha, et suurendada võimalusi lapseootele jäämisel.

Põnevad viisid, kuidas viljakus “purki panna”:

Viljakuse kontroll

Selleks, et olla kursis oma viljakusnäitajatega, on soovituslik naistel külastada regulaarselt naistearsti ehk günekoloogi. Vajadusel soovitab naistearst lisauuringuid ja -analüüse. Mehe viljakusest annab kiire ülevaate spermaanalüüs. Kui mehe viljakusnäitajates on kõrvalekaldeid, tasub nõu pidada meestearsti ehk androloogiga.

Viljakuse kontroll geenitesti abil

Lisaks on Eesti teadlased välja töötanud viljakuse geenitesti naistele. Tegemist on tõenduspõhise lahendusega, et hinnata naise viljakuspotentsiaali ja vanusest tingitud riski. Test analüüsib kiibitehnoloogiaga 800 geneetilist varianti ning hindab selle põhjal varase menopausi (enne 45. eluaastat) ning sellega kaasneva varasema viljakuse languse individuaalset geneetilist riski. Praegused viljakuse hindamise testid mõõdavad kas teatud hormoonide taset või munarakkude hulka munasarjas.

Fertify testil on teiste viljakust hindavate testidega võrreldes mitmeid eeliseid, sealhulgas:

  • testi on vaja teha vaid üks kord elu jooksul;
  • on informatiivne ka nendel noortel naistel, kellel pole veel hormoonide tasemes toimunud märkimisväärseid muutusi või kellel puudub info oma ema menopausi algusaja kohta;
  • sobib ka neile, kes kasutavad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid;
  • testi tegemiseks pole vaja võtta vereproovi või teha ultraheliuuringut ning seda saab teha kodustes tingimustes;
  • erinevalt teistest testidest võimaldab Fertify viljakuspotentsiaali hinnata, enne kui viljakus on reaalselt langema hakanud, mis jätab rohkem aega reaalse viljatusriski vähendamiseks.

Sugurakkude külmutamine ja säilitamine

Viljatusravikliinikutes saab muna- ja seemnerakke külmutada. Põhjuseks võib olla patsiendi soov lükata rasestumine edasi hilisemasse eluperioodi, kuid ka viljakust kahjustav diagnoos. Kiiritus- ja keemiaravi on munarakkudele erakordselt ohtlik ja võib põhjustada jäävat viljatust. Ka Haigekassa toetab sel juhul sugurakkude külmsäilitamist.

Munarakkude külmutamine võeti kasutusele 1990. aastate teises pooles ning esialgu soovitati seda noortele naistele, kellel seisis ees vähiteraapiaga seotud keemia- või kiiritusravi. Hiljem on lisandunud munarakkude külmutamine erinevatel sotsiaalsetel või eetilistel põhjustel. Viimasel aastakümnel on munarakkude külmutamise meetodid jõudsalt arenenud ning muutunud tavapraktikaks enamikes viljatusravikliinikute laborites.

Munarakkude külmutamise peamised põhjused:
meditsiinilised: soovitatav enne keemia- või kiiritusravi, autoimmuunhaiguste ja teatud günekoloogiliste haiguste korral.
sotsiaalsed: soodumus munarakkude reservi languseks, sobiva partneri puudumine, soov saada bioloogiline järglane hilisemas vanuses
eetilised: soov külmutada ja säilitada pigem sugurakke, mitte embrüoid.

Seemnerakkude külmsäilitamist kasutatakse lisaks meditsiinilistele näidustustele (enne pahaloomuliste kasvajate või raskete autoimmuunhaiguste ravi) ka juhtudel, kui mehel ei ole võimalik naise kunstliku viljastamise protseduuri ajaks kohale tulla (näiteks seoses töökohustustega – meremehed, kaugsõiduautojuhid jmt) või kui esineb viljakuse languse risk (ohtlik töö, sõjalised operatsioonid jne). Seemnerakkude külmutamine ei mõjuta negatiivselt kunstliku viljastamise efektiivsust ega kutsu lootel esile väärarengute esinemissageduse tõusu.

Digiõpiku valmimiseni ja OPIQ.ee liidestumiseni

Day(s)

:

Hour(s)

:

Minute(s)

:

Second(s)

Infot kontrollis: dr. Liisa Viirmaa NovaVita kliiniku vastutav arst, Günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Vaata lisaks

Videod inglise keeles:
2. klassile – kust beebid tulevad?