Murdeiga ehk puberteet. Sootunnused

Suguküpsus ja suguhormoonid

Murdeiga – kujunemine meheks ja naiseks

Murdeiga ehk puberteet on ajajärk, mille jooksul lapsest kujuneb mees või naine. See toimub vanuses 9–17 aastat. Murdeeas leiavad aset muutused nii kehakujus kui ka käitumises, soovides ja eelistustes.

Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka ta suhe sõprade ja täiskasvanutega. Mõnel lapsel hakkab kasv ja areng kiirenema varem, teisel hiljem. Arengu kiirust mõjutavad pärilikkus, toitumis- ja liikumisharjumused, keskkond, aga ka näiteks sotsiaalsete tegurite järsk muutumine.

Igaüks areneb erineva kiirusega. Vaata ingliskeelset videot sellest, et erinevused on normaalsed.

Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks.

 

Murdeea kolm peamist perioodi

Murdeea areng ei toimu korraga, vaid kujuneb välja järk-järgult kolme perioodi jooksul.

1. periood

Eelpuberteet

Murdeea muutused algavad ettevalmistava perioodi ehk eelpuberteediga. Sel ajal muutuvad sugunäärmed aktiivsemaks ning hakkavad kujunema nais- ja meessoole omased sootunnused ehk sugutunnused.

Esmased (primaarsed) sootunnused on kaasasündinud tunnused, mille järgi saab aru, kas tegemist on poisi või tüdrukuga. Siia alla kuuluvad sisemised ja välimised suguelundid.

Teisesed (sekundaarsed) sootunnused arenevad välja hormoonide toimel puberteedieas. Siia alla kuuluvad näiteks rinnad, menstruatsioon, häälemurre ja karvakasv.

2. periood

Puberteet

Puberteedi eas noored

See on suguküpseks saamise periood ehk puberteet. Murdeeas toimuvaid muutusi põhjustavad hormoonid.

Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ning areneb iseloomulik karvakasv.

3. periood

Lõplik väljakujunemine

Täiskasvanud inimene

Viimases murdeea perioodis toimub organismi funktsionaalne täiustumine ehk lõplik väljakujunemine.

Tüdrukute keha hakkab muutuma varem, vanuses
8–13 aastat

Tüdrukute murdeea muutused

Tüdrukute murdeea algus jääb tavaliselt 8.–13. eluaasta vahele. Selle käigus toimuvad kehaga mitmesugused muutused, näiteks

  • muutub kehakuju ja käed-jalad suurenevad;
  • kasvavad rinnad, seejuures paljudel tüdrukutel arenevad rinnad eri kiirusega, mistõttu võib üks rind olla suurem ja teine väiksem;
  • kaenla alla ja häbemele kasvavad karvad;
  • algab menstruatsioon (seda nimetatakse ka menseseks, menarheks, kuupuhastuseks ja päevadeks).


Vaata ingliskeelset videot tüdrukute muutustest murdeeas.

Poiste murdeiga jääb vanusesse 9–14 aastat

Poistel murdeeas toimuvad muutused

Poistel algab murdeiga tüdrukutest mõni aasta hiljem ning jääb tavaliselt 9.–14. eluaasta vahele.

  • muutub kehakuju ja käed-jalad suurenevad;
  • munandid ja peenis suurenevad, seejuures munandid kasvavad sageli eri kiirusega ja suurem munand ripub teisest veidi madalamal.

Suguelundite suurus ja kuju on igal mehel erinev ning varieerub ka mehel endal näiteks temperatuuri tõttu.

  • murdeea juurde kuulub ka peenise jäigastumine ehk erektsioon;
  • kaenla alla, rinnale ja kubemele kasvavad karvad ning mõni aasta hiljem ka vuntsid ja habe;
  • toimub häälemurre – hääl muutub madalamaks ja sügavamaks.


Vaata ingliskeelset videot poiste muutustest murdeeas.

Murdeeas toodetakse peale kasvuhormoonide suguhormoone, mille tõttu arenevad suguelundid, keha hakkab tootma nais- või meessugurakke ja nooruk saab suguküpseks.

 

Suguline küpsus tähendab, et keha on võimeline järglasi saama. Ema- või isarolliks on valmis inimene, kes on lisaks bioloogilisele valmisolekule küps vaimselt ja sotsiaalselt.

Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolumuutustena, vahelduva nukruse ja rõõmsameelsusena, otsuste tegemises ebapüsivusena ning soovina olla täiskasvanu.

Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata end positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, end lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või pööratakse riietumisele ja väljanägemisele rohkem tähelepanu.

sugutunnused
puberteet

Aine paremaks omastamiseks võid luua Notebook LM’iga omale ise õppematerjali: podcast, infograafik, mälukaardid. Õpi nii nagu just Sinule meeldib! P.S. vajalik on Google konto ja tasuta versioonil on kasutuspiirangud.

Sootunnused ehk sugutunnused

Järgmisena on juttu poiste ja tüdrukute sootunnustest.

Tüdrukute sootunnused

Sisemised suguelundid

mobiilisõbralik

Ava interaktiivne joonis

Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.

Välimised ehk silmaga nähtavad suguelundid

mobiilisõbralik

Ava interaktiivne joonis

Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.

Hoolas hügieen

Tüdrukute hügieen

Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valget rasvataolist võiet, mis hakkab aja jooksul roiskuma ja haisema. Seetõttu peaks suguelundeid pesema vähemalt üle päeva, menstruatsiooni ajal iga päev. Pesta võiks puhta vee, lasteseebi või intiimpesuvahendiga. Tavaline seep hävitab ka kasulikud bakterid ja võib pigem lisaprobleeme tekitada.

Poiste hügieen

Suguhormoonide tõttu tekib eesnaha alla eesvõie ehk smegma, mis sisaldab kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid. Smegma koguneb umbes ööpäeva jooksul ja hakkab kahe päeva pärast eritama halba lõhna. Kui seda mitte pesta, hakkab nädala jooksul eesnaha all arenema põletikuline protsess, mis annab märku punetuse, kipituse ja valulikkusena.

Mõningates soojas kliimas asuvates riikides eemaldatakse poisslapsel enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieeni mõttes. See on traditsioon.

Poiste sootunnused

Välimised ja sisemised suguelundid

Erektsioon

mobiilisõbralik

Ava interaktiivne joonis

Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.

Murdeea muutused

Erektsioon, seemnerakkude valmimine ja seemnepurse

Murdeeas on tavaline, et erektsioon tekib mõnikord ka siis, kui seda ei osata ette näha. See on keha arengu loomulik osa.

Lisaks kasvamisele hakkab peenis aeg-ajalt kõvaks muutuma ehk jäigastuma – tekib erektsioon.
Erektsioon võib tekkida iseenesest või erutavate mõtete tõttu. Murdeeas on tavaline, et see tekib siis, kui seda kõige vähem oodatakse, näiteks vesteldes veetleva kaaslasega või seistes avalikus kohas.

Erektsioon tekib peenisesse suureneva verevoolu mõjul. Hommikuti on peenise jäigastumine seotud öise suguhormoonide tootmise ja põie täitumisega.

Suguküpsus

Poiss on saanud suguküpseks, kui munandites hakkavad valmima seemnerakud. Seemnerakud väljuvad koos
seemnevedeliku ehk spermaga peenise kaudu kehast. Seda nimetatakse seemnepurskeks ehk ejakulatsiooniks.

Märg unenägu

Esimene seemnepurse toimub tavaliselt 13–14 aasta vanuses magamise ajal. Kuna seemnevedelik on märg ja kleepuv vedelik, nimetatakse ejakulatsiooni ka märjaks unenäoks.

Murdeeas esineb enamikul noormeestest öösiti iseeneslikke seemnepurskeid ehk pollutsioone.

Siit leiad ingliskeelse video märgadest unenägudest.

Hormonaalne regulatsioon

Murdeeas toimuvaid muutusi, sootunnuste arenemist ja talitlust põhjustavad hormoonid. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed: ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha eri kudedele kindel toime.

Enne suguelundite arenemist hakatakse neerupealistes tootma androgeene, mille toimel tekib nii poistel kui ka tüdrukutel suguhormoonidest sõltumatult karvakasv ning mõnikord varase puberteedi tunnusena akne.

Hormoonide eritumist juhib ajus paiknev hüpotalamus.

Hormonaalne regulatsioon

Tähtsamad suguhormoonid ja nende mõju

Tähtsamad suguhormoonid on hüpotalamuses gonadotropiine vabastav hormoon (GnRH) ning ajuripatsis folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH).

Naistel

Need hormoonid stimuleerivad munasarjades östradiooli tootmist.

Östradiooli toimel hakkavad arenema rinnanäärmed ja välimised suguelundid, toimuvad muutused tupe limaskestades, algab emaka kasv ja emaka limaskesta paksenemine ehk proliferatsioon. Kui emaka limaskest kasvab liiga paksuks, siis see irdub ja järgneb menstruatsioon.

Meestel

Need hormoonid stimuleerivad munandites testosterooni tootmist.

Suguhormoonide regulatsioon mõjutab seemnerakkude küpsemist ehk spermatogeneesi ja munandite kasvu.

Hormoone toodetakse peamiselt magamise ajal. Teadlased on leidnud, et mõningad hormoonid erituvad kindlal ajal öösel. Seega on oluline nii une pikkus kui ka uinumise aeg. Keskööks peaks inimene juba sügavalt magama. Lisaks piisavale kvaliteetse une hulgale on murdeeas väga oluline toituda tasakaalustatult ja sportida.

Korduma kippuvad küsimused

Lühivastused murdeea, sugutunnuste ja suguhormoonide kohta olemasoleva õppesisu põhjal.

Mis vahe on esmastel ja teisestel sugutunnustel?

Esmased sugutunnused on kaasasündinud tunnused, mille hulka kuuluvad sisemised ja välimised suguelundid. Teisesed sugutunnused arenevad välja puberteedieas hormoonide toimel, näiteks rindade areng, karvakasv ja häälemurre.

Mis on puberteet ehk murdeiga?

Puberteet ehk murdeiga on ajajärk, mille jooksul lapse kehast kujuneb samm-sammult täiskasvanulikum keha. Sel ajal toimuvad muutused kehakujus, suguelundites, hormoonide töös ja sageli ka tunnetes ning käitumises.

Miks ei alga puberteet kõigil samal ajal?

Inimeste arengutempo võib olla erinev. Mõnel noorel algavad murdeea muutused varem, mõnel hiljem. See sõltub keha arengust ja sellest, millal hormoonide töö aktiivsemalt käivitub.

Mida teevad suguhormoonid murdeeas?

Suguhormoonid aitavad juhtida murdeea muutusi. Nende toimel arenevad suguelundid edasi, keha hakkab tootma nais- või meessugurakke ning kujunevad välja paljud teisesed sugutunnused.

Millised hormoonid on murdeeas eriti tähtsad?

Murdeea hormonaalses regulatsioonis on tähtsad GnRH, FSH ja LH. Need aitavad suunata munasarjade ja munandite tööd. Tüdrukutel on oluline östradiool ja poistel testosteroon.

Kas on normaalne, kui keha muutub teistest varem või hiljem?

Jah. Areng ei käi kõigil sama kiirusega. Ka kehaosad võivad areneda veidi erinevalt, näiteks rinnad või munandid, ja see on murdeeas sageli normaalne.

opiq.ee ülesanded
Kontrolli oma teadmisi. Avatud kõigile!

OPIQ.ee ülesandekogu
Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Autorid ja teostus

  • Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
  • Teksti koostaja ja toimetaja Ele-Liis Kreek
  • Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
  • Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Algmaterjalid

Pildid ja illustratsioonid

Vaata lisaks