1.2 Murdeiga ehk puberteet. Sootunnused

Suguküpsus ja suguhormoonid

Murdeiga – kujunemine meheks ja naiseks

Murdeiga ehk puberteet on ajajärk, mille jooksul lapsest kujuneb mees või naine. See toimub vanuses ~9-17. Murdeeas leiavad aset muutused nii kehakujus kui käitumises, soovides ja eelistustes.

Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka tema suhe sõprade ning täiskasvanutega. Mõnel lapsel algab kasvu ja arengu kiirenemine varem, teisel hiljem. Arengu kiirust mõjutavad pärilikud tegurid, toitumis- ja liikumisharjumused, keskkond, aga ka näiteks sotsiaalsete tegurite järsk muutumine.

Igaüks areneb erineva kiirusega ning see on täiesti normaalne.

Vaata ingliskeelset videot sellest, kui normaalne on see, et kõik on erinevad.

Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks.

 

Esimene murdeea periood

Murdeiga ettevalmistav periood ehk eelpuberteet. Eelpubeerteedi ajal muutuvad sugunäärmed aktiivsemaks ning hakkavad kujunema nais- ja meessoole iseloomulikud sugutunnused ehk sootunnused.

      Esmased ehk primaarsed sugutunnused on kõik kaasasündinud tunnused, mille järgi aru saada, kas tegemist on poisi või tüdrukuga, st siia alla kuuluvad nii sisemised kui välimised suguelundid.

      Teisesed ehk sekundaarsed sootunnused on need, mis arenevad välja hormoonide toimel puberteedieas, nt rinnad, menstruatsioon, häälemurre, karvakasv.

Tüdrukute keha hakkab muutuma varem, vanuses 
8-13 aastat 

Tüdrukute murdeea algus jääb tavaliselt vahemikku 8–13 eluaastat.

Selle käigus toimuvad kehaga mitmed muutused, näiteks:

  • muutub kehakuju ja käed-jalad suurenevad
  • kasvavad rinnad. Paljudel tüdrukutel arenevad rinnad erineva kiirusega, mistõttu võib üks rind olla suurem ja teine väiksem
  • kaenla alla ja häbemele kasvavad karvad
  • algab menstruatsioon. Seda nimetatakse ka menses ehk menarhe ehk kuupuhastus ehk päevad.

Vaata ingliskeelset videot tüdrukute puberteediea muutustest.

 

Poiste murdeiga jääb vanusesse 11-18 aastat

Poistel algab murdeiga tüdrukutest mõni aasta hiljem ning jääb tavaliselt vahemikku 11-18 eluaastat. Poistel toimuvad murdeeas muutused, nagu:

  • muutub kehakuju ja käed-jalad suurenevad
  • munandid ja peenis suurenevad. Munandid kasvavad sageli erineva kiirusega ja suurem munand ripub teisest veidi madalamal.

    Suguelundite suurus ja kuju on igal mehel erinev ning varieerub ka mehel endal näiteks temperatuuri tõttu.

    • murdeea juurde kuulub ka erektsioon ehk peenise jäigastumine
    • kaenla alla, rinnale ja kubemele kasvavad karvad ning mõni aasta hiljem ka vuntsid ja habe
    • toimub häälemurre – noormeeste hääl muutub madalamaks ja sügavamaks

    Vaata ingliskeelset videot poiste muutustest murdeeas.

     

    Teine murdeea periood

    Suguküpseks saamise periood ehk puberteet. Murdeeas toimuvaid muutusi põhjustavad hormoonid. Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ja areneb iseloomulik karvakasv.

    Kolmas murdeea periood

    Organismi funktsionaalne täiustumine ehk lõplik väljakujunemine.

    Murdeeas toodetakse lisaks kasvuhormoonidele ka suguhormoone, mistõttu arenevad suguelundid ning keha hakkab tootma nais- või meessugurakke ja nooruk saab suguküpseks.

     

    Suguline küpsus tähendab, et keha on valmis järglasi saama. Emaks või isaks on valmis olema inimene, kes on lisaks bioloogilisele valmisolekule küps ka vaimselt ja sotsiaalselt.

    Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolu muutustena, vahelduvas nukruses ja rõõmsameelsuses, ebapüsivuses otsuste tegemisel, soovis olla täiskasvanu.

    Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata ennast positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või pööratakse riietumisele ja väljanägemisele rohkem tähelepanu.

    Sugutunnused tüdrukutel

    Sisemised suguelundid

    Välimised ehk silmaga nähtavad suguelundid

    Hoolas hügieen tüdrukutel

    Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema.

    Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lihtsalt puhta vee, lasteseebi või spetsiaalsete intiimpesuvahenditega. Tavaline seep hävitab ka kasulikud bakterid ja võib pigem põhjustada lisaprobleeme.

    Vaata ka poiste hügieeni kohta ->

    Poiste hügieen

    Suguhormoonide tõttu tekib eesnaha alla eesvõie ehk smegma. See on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halba lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess (punetus, kipitus, valulikkus). Smegma sisaldab erinevaid kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähkitekitavaid (kantserogeenseid) aineid.

    Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon.

    Sugutunnused poistel

    Välimised ja sisemised suguelundid

    Erektsioon

    Lisaks kasvamisele hakkab peenis aeg-ajalt kõvaks muutuma ehk tekib erektsioon. Erektsioon võib tekkida kas iseenesest või erutavate mõtete tõttu. See juhtub seepärast, et verevool peenisesse suureneb. Murdeeas on tavaline, et erektsioon tekib siis, kui seda kõige vähem oodatakse, näiteks vesteldes veetleva partneriga või seistes avalikus kohas. Hommikuti on peenise kõvastumine ehk jäigastumine seotud öise suguhormoonide tootmise ja põie täitumisega.

    Poiss on saanud suguküpseks, kui munandites hakkavad valmima seemnerakud. Seemnerakud väljuvad koos sperma ehk seemnevedelikuga peenise kaudu kehast. Selle nähtuse nimi on seemnepurse ehk ejakulatsioon.

    Esmane seemnepurse toimub tavaliselt 13–14-aastaselt magamise ajal. Et seemnevedelik on märg, kleepuv vedelik, nimetatakse ejakulatsiooni ka „märjaks unenäoks”. Murdeeas esineb enamikul noormeestest öösiti iseeneslikke seemnepurskeid ehk pollutsioone. Siin on ka ingliskeelne video “märgadest unenägudest”.

    Hormonaalne regulatsioon

    Murdeeas toimuvaid muutusi, sugutunnuste arenemist ja talitust põhjustavad hormoonid. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed – ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha erinevatele kudedele oma kindel toime.

    Enne suguelundite arengut hakatakse neerupealistes tootma androgeene, mille toimel tekib nii poistel kui tüdrukutel suguhormoonidest sõltumatult karvakasv ning mõnikord varase puberteedi tunnusena ka akne.

    Hormoonide eritumist juhib ajus paiknev hüpotalamus.

    Tähtsamad suguhormoonid on hüpotalamuses gonadotropiine vabastav hormoon (GnRH) ning ajuripatsis folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeruv hormoon (LH).

    Eelmainitud gonadotropiinid stimuleerivad

    • naistel munasarjades östradiooli tootmist. Östradiooli toimel algab rinnanäärmete ja välissuguelundite areng ning toimuvad muutused tupe limaskestades, algab emaka kasv ja emakalimaskesta ehk endomeetriumi paksenemine ehk proliferatsioon. Kui emakalimaskest kasvab liiga paksuks, siis see irdub ja toimub menstruatsioon.
    • meestel munandites testosterooni tootmist. Suguhormoonide regulatsioon mõjutab seemnerakkude küpsemist ehk spermatogeneesi ja munandite kasvu.

    Hormoonide tootmine toimub peamiselt uneajal. Teadlased on leidnud, et teatud hormoonid erituvad kindlal ajal öösel. Seega on oluline nii une pikkus kui uinumise aeg. Keskööks peaks inimene juba sügavalt magama. Lisaks piisavale kogusele kvaliteetsele unele on murdeeas väga oluline toituda tasakaalustatult ning sportida.

    Digiõpiku valmimiseni ja OPIQ.ee liidestumiseni

    Day(s)

    :

    Hour(s)

    :

    Minute(s)

    :

    Second(s)