Murdeiga ehk puberteet. Sootunnused

Suguküpsus ja suguhormoonid

Murdeiga – kujunemine meheks ja naiseks

Murdeiga ehk puberteet on ajajärk, mille jooksul lapsest kujuneb mees või naine. See toimub vanuses 9–17 aastat. Murdeeas leiavad aset muutused nii kehakujus kui ka käitumises, soovides ja eelistustes.

Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka ta suhe sõprade ja täiskasvanutega. Mõnel lapsel hakkab kasv ja areng kiirenema varem, teisel hiljem. Arengu kiirust mõjutavad pärilikkus, toitumis- ja liikumisharjumused, keskkond, aga ka näiteks sotsiaalsete tegurite järsk muutumine.

Igaüks areneb erineva kiirusega. Vaata ingliskeelset videot sellest, et erinevused on normaalsed.

Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks.

 

Esimene murdeea periood

Murdeea muutused algavad ettevalmistava perioodi ehk eelpuberteediga. Sel ajal muutuvad sugunäärmed aktiivsemaks ning hakkavad kujunema nais- ja meessoole omased sootunnused ehk sugutunnused.

      Esmased (primaarsed) sootunnused on kaasasündinud tunnused, mille järgi saab aru, kas tegemist on poisi või tüdrukuga. Siia alla kuuluvad sisemised ja välimised suguelundid.

      Teisesed (sekundaarsed) sootunnused on tunnused, mis arenevad välja hormoonide toimel puberteedieas. Siia alla kuuluvad näiteks rinnad, menstruatsioon, häälemurre ja karvakasv.

Teine murdeea periood

See on suguküpseks saamise periood ehk puberteet. Murdeeas toimuvaid muutusi põhjustavad hormoonid. Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ja areneb iseloomulik karvakasv.

Kolmas murdeea periood

Viimases murdeea perioodis toimub organismi funktsionaalne täiustumine ehk lõplik väljakujunemine.

Tüdrukute keha hakkab muutuma varem, vanuses
8–13 aastat

Tüdrukute murdeea algus jääb tavaliselt 8.–13. eluaasta vahele. Selle käigus toimuvad kehaga mitmesugused muutused, näiteks

  • muutub kehakuju ja käed-jalad suurenevad;
  • kasvavad rinnad, seejuures paljudel tüdrukutel arenevad rinnad eri kiirusega, mistõttu võib üks rind olla suurem ja teine väiksem;
  • kaenla alla ja häbemele kasvavad karvad;
  • algab menstruatsioon (seda nimetatakse ka menseseks, menarheks, kuupuhastuseks ja päevadeks).

Vaata ingliskeelset videot tüdrukute muutustest murdeeas.

 

Poiste murdeiga jääb vanusesse 9–14 aastat

Poistel algab murdeiga tüdrukutest mõni aasta hiljem ning jääb tavaliselt 9.–14. eluaasta vahele. Poistel murdeeas toimuvad muutused:

  • muutub kehakuju ja käed-jalad suurenevad;
  • munandid ja peenis suurenevad, seejuures munandid kasvavad sageli eri kiirusega ja suurem munand ripub teisest veidi madalamal.

    Suguelundite suurus ja kuju on igal mehel erinev ning varieerub ka mehel endal näiteks temperatuuri tõttu.

    • murdeea juurde kuulub ka peenise jäigastumine ehk erektsioon;
    • kaenla alla, rinnale ja kubemele kasvavad karvad ning mõni aasta hiljem ka vuntsid ja habe;
    • toimub häälemurre – hääl muutub madalamaks ja sügavamaks.

    Vaata ingliskeelset videot poiste muutustest murdeeas.

     

    Murdeeas toodetakse peale kasvuhormoonide suguhormoone, mille tõttu arenevad suguelundid, keha hakkab tootma nais- või meessugurakke ja nooruk saab suguküpseks.

     

    Suguline küpsus tähendab, et keha on võimeline järglasi saama. Ema- või isarolliks on valmis inimene, kes on lisaks bioloogilisele valmisolekule küps vaimselt ja sotsiaalselt.

    Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolumuutustena, vahelduva nukruse ja rõõmsameelsusena, otsuste tegemises ebapüsivusena ning soovina olla täiskasvanu.

    Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata end positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, end lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või pööratakse riietumisele ja väljanägemisele rohkem tähelepanu.

    sugutunnused

    Sootunnused ehk sugutunnused

    Järgmisena on juttu poiste ja tüdrukute sootunnustest.

    Tüdrukute sootunnused

    Sisemised suguelundid

    mobiilisõbralik

    Ava interaktiivne joonis

    Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.

    Välimised ehk silmaga nähtavad suguelundid

    mobiilisõbralik

    Ava interaktiivne joonis

    Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.

    Hoolas hügieen

    Tüdrukute hügieen

    Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valget rasvataolist võiet, mis hakkab aja jooksul roiskuma ja haisema. Seetõttu peaks suguelundeid pesema vähemalt üle päeva, menstruatsiooni ajal iga päev. Pesta võiks puhta vee, lasteseebi või intiimpesuvahendiga. Tavaline seep hävitab ka kasulikud bakterid ja võib pigem lisaprobleeme tekitada.

    Poiste hügieen

    Suguhormoonide tõttu tekib eesnaha alla eesvõie ehk smegma, mis sisaldab kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid. Smegma koguneb umbes ööpäeva jooksul ja hakkab kahe päeva pärast eritama halba lõhna. Kui seda mitte pesta, hakkab nädala jooksul eesnaha all arenema põletikuline protsess, mis annab märku punetuse, kipituse ja valulikkusena.

    Mõningates soojas kliimas asuvates riikides eemaldatakse poisslapsel enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieeni mõttes. See on traditsioon.

    Poiste sootunnused

    Välimised ja sisemised suguelundid

    Erektsioon

    mobiilisõbralik

    Ava interaktiivne joonis

    Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.

    Lisaks kasvamisele hakkab peenis aeg-ajalt kõvaks muutuma ehk jäigastuma – tekib erektsioon. Erektsioon võib tekkida iseenesest või erutavate mõtete tõttu. Murdeeas on tavaline, et see tekib siis, kui seda kõige vähem oodatakse, näiteks vesteldes veetleva kaaslasega või seistes avalikus kohas. Erektsioon tekib peenisesse suureneva verevoolu mõjul. Hommikuti on peenise jäigastumine seotud öise suguhormoonide tootmise ja põie täitumisega.

    Poiss on saanud suguküpseks, kui munandites hakkavad valmima seemnerakud. Seemnerakud väljuvad koos seemnevedeliku ehk spermaga peenise kaudu kehast. Seda nimetatakse seemnepurskeks ehk ejakulatsiooniks.

    Esimene seemnepurse toimub tavaliselt 13–14 aasta vanuses magamise ajal. Kuna seemnevedelik on märg kleepuv vedelik, nimetatakse ejakulatsiooni ka märjaks unenäoks. Murdeeas esineb enamikul noormeestest öösiti iseeneslikke seemnepurskeid ehk pollutsioone. Siit leiad ingliskeelse video “märgadest unenägudest”.

    Hormonaalne regulatsioon

    Murdeeas toimuvaid muutusi, sootunnuste arenemist ja talitlust põhjustavad hormoonid. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed: ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha eri kudedele kindel toime.

    Enne suguelundite arenemist hakatakse neerupealistes tootma androgeene, mille toimel tekib nii poistel kui ka tüdrukutel suguhormoonidest sõltumatult karvakasv ning mõnikord varase puberteedi tunnusena akne.

    Hormoonide eritumist juhib ajus paiknev hüpotalamus.

    Tähtsamad suguhormoonid on hüpotalamuses gonadotropiine vabastav hormoon (GnRH) ning ajuripatsis folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeruv hormoon (LH).

    Need hormoonid stimuleerivad

    • naistel munasarjades östradiooli tootmist. Östradiooli toimel hakkavad arenema rinnanäärmed ja välimised suguelundid ning toimuvad muutused tupe limaskestades, algab emaka kasv ja emaka limaskesta paksenemine ehk proliferatsioon. Kui emaka limaskest kasvab liiga paksuks, siis see irdub ja järgneb menstruatsioon.
    • meestel munandites testosterooni tootmist. Suguhormoonide regulatsioon mõjutab seemnerakkude küpsemist ehk spermatogeneesi ja munandite kasvu.

    Hormoone toodetakse peamiselt magamise ajal. Teadlased on leidnud, et mõningad hormoonid erituvad kindlal ajal öösel. Seega on oluline nii une pikkus kui ka uinumise aeg. Keskööks peaks inimene juba sügavalt magama. Lisaks piisavale kvaliteetse une hulgale on murdeeas väga oluline toituda tasakaalustatult ja sportida.

    Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

    Autorid ja teostus

    • Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
    • Teksti koostaja ja toimetaja Ele-Liis Kreek
    • Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
    • Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

    Algmaterjalid

    Pildid ja illustratsioonid