Kuidas toimub viljastumine?

Niisiis on munarakk vabanenud munasarjast ja seemnerakud selleni jõudnud. Munarakul on aga ümber kõvakest (zona pellucida). Selleks, et seemnerakk kesta läbida suudaks, toimub kapatsitatsioon: seemnerakus olevad ensüümid muudavad munaraku membraani läbitavaks. Seemneraku peaosas on akrosoom, mis seondub ZP3-retseptoriga munaraku pinnal ning käivitab biokeemiliste muutuste raja. Seemnerakk pääseb nõnda munarakku ning muna- ja seemneraku membraanid ühinevad. Ülejäänud ZP3-retseptorid aga hävivad, et teised seemnerakud ei saaks enam munarakku viljastada. 

Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot läbib korduvalt meioosi (loe lisa peatükist “Embrüo arengu esimesed päevad”). Sellise jagunemise tulemusena moodustub 6. päevaks põisloode ehk blastotsüst. Blastotsüsti pesastumine emakaseinale ehk implantatsioon toimub ligikaudu 6.–7. päeval pärast viljastumist (vaata ka peatükki “Implantatsioon”). Sügoodi pesastumisest alates nimetatakse moodustunud rakukogumikku embrüoks. Nüüd moodustub blastotsüsti väliskihist ehk trofoblastist platsenta ning rakud hakkavad spetsiifiliselt jagunema jäsemete, närvide, südame-, seede- jt elundkondade rakkudeks. 

Viljastumise hetkel ühinevad isalt päritud 23 kromosoomi emalt päritud 23 kromosoomiga ning moodustub ainulaadne geenikomplekt, mis määratleb tulevase lapse soo, juukse- ja silmavärvi jpm.

Tavaliselt saab naine rasestumisest teada mõni päev pärast menstruatsiooni hilinemist. Selleks ajaks on embrüo pesastumisest möödunud ligikaudu 7 päeva. Kui kõik läheb hästi, siis rasedus jätkub üheksa kuu vältel ning lõpeb lapse sünniga.