3.1 Viljastumine

Kas teadsid, et Eestis elab 2020. aasta seisuga 257 044 last? Iga lapse, iga inimese sünd saab alguse viljastumisest. Viljastumise ajal ühinevad munajuhas munarakk ja seemnerakk. Muna- ja seemnerakku nimetakse sugurakkudeks ehk gameetideks.

Ovulatsioon ehk munaraku väljumine munasarjast toimub ainult kord kuus. Matemaatiliselt leiab see aset umbes 14 päeva enne uut menstruaaltsüklit. Sugurakkude küpsemise ja ovulatsiooni kohta võid lugeda pikemalt peatükkidest “Sugurakkude areng ja küpsemine” ning “Menstruatsioon, ovulatsioon, menopaus”.

Ovuleerunud munarakk on munajuhast tuppe liikudes viljastumisvõimeline 24 tundi. 

Lapsi Eestis 2020. aastal

Kuidas seemnerakud munarakuni jõuavad?

Seemnerakkude moodustumise peatükis rääkisime, et keskmine mees väljastab üheainsa seemnepurskega umbes 50–70 miljonit seemnerakku. Seemnerakud liiguvad vahekorra ajal tupest emakasse ja sealt munajuhasse.

Teekond munarakuni on keeruline ja selle ajal hukuvad miljonid seemnerakud. Nimelt peavad need eesmärgini jõudmiseks läbima tupe happelise pH; ujuma läbi emakakaela, mis on avatud vaid ovulatsiooni ajal; pääsema edasi emakalimast ja naise immuunrakkude rünnakust. Pool alles jäänud seemnerakkudest liigub tühja munajuha poole ning munarakuga munajuhasse jõuab vaid paar tosinat seemnerakku! Ka munajuhas tuleb seemnerakkudel vastuvoolu ujuda, sest munarakku lükatakse emaka suunas. Munajuhas püsivad seemnerakud elus ligikaudu 3–5 päeva

 

Viljastuda või mitte?

Kui seemnerakud on jõudnud munajuhasse, aga munarakk ei ole ovuleerunud, siis viljastumist ei toimu. Viljastumist ei toimu ka siis, kui munarakk on küll munasarjast vabanenud, aga seemnerakke pole munajuhasse jõudnud.

24 tundi viljastumiseks

Kas paned tähele?

Rasestumine on seega võimalik ligikaudu 24 tundi kuus ning ülejäänud seksuaalvahekorrad rasestumiseni ei vii.

Keerukus seisneb aga selles, et tavaliselt on ovulatsiooni aeg teada vaid umbmääraselt, kuid kuna see võib stressi, haiguse vm põhjustel nihkuda ning seemnerakud püsivad suguteedes aktiivsed mitu päeva, loetakse viljakusäppides jmt lahendustes nn viljakaks perioodiks ka mõned päevad varasem ja hilisem aeg. 

Kuidas toimub viljastumine?

Niisiis on munarakk vabanenud munasarjast ja seemnerakud selleni jõudnud. Munarakul on aga ümber kõvakest (zona pellucida). Selleks, et seemnerakk kesta läbida suudaks, toimub kapatsitatsioon: seemnerakus olevad ensüümid muudavad munaraku membraani läbitavaks. Seemneraku peaosas on akrosoom, mis seondub ZP3-retseptoriga munaraku pinnal ning käivitab biokeemiliste muutuste raja. Seemnerakk pääseb nõnda munarakku ning muna- ja seemneraku membraanid ühinevad. Ülejäänud ZP3-retseptorid aga hävivad, et teised seemnerakud ei saaks enam munarakku viljastada. 

Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot läbib korduvalt meioosi (loe lisa peatükist “Embrüo arengu esimesed päevad”). Sellise jagunemise tulemusena moodustub 6. päevaks põisloode ehk blastotsüst. Blastotsüsti pesastumine emakaseinale ehk implantatsioon toimub ligikaudu 6.–7. päeval pärast viljastumist (vaata ka peatükkiImplantatsioon”). Sügoodi pesastumisest alates nimetatakse moodustunud rakukogumikku embrüoks. Nüüd moodustub blastotsüsti väliskihist ehk trofoblastist platsenta ning rakud hakkavad spetsiifiliselt jagunema jäsemete, närvide, südame-, seede- jt elundkondade rakkudeks. 

Viljastumise hetkel ühinevad isalt päritud 23 kromosoomi emalt päritud 23 kromosoomiga ning moodustub ainulaadne geenikomplekt, mis määratleb tulevase lapse soo, juukse- ja silmavärvi jpm.

Tavaliselt saab naine rasestumisest teada mõni päev pärast menstruatsiooni hilinemist. Selleks ajaks on embrüo pesastumisest möödunud ligikaudu 7 päeva. Kui kõik läheb hästi, siis rasedus jätkub üheksa kuu vältel ning lõpeb lapse sünniga.

viljakusest

Sugurakkude areng

Vaata veel peatükki sugurakkude arengust. Mis on ovogenees ja spermatogenees?

Viljakusest

Embrüo esimesed päevad

Vaata ka peatükki, kus dr Aleksander Trošin näitab, kuidas embrüo esimestel päevadel pärast viljastumist areneb.

opiq.ee ülesanded
Kontrolli oma teadmisi! Avatud kõigile!

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Autorid ja teostus

  • Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
  • Teksti koostaja ja toimetaja Ele-Liis Kreek
  • Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
  • Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Algallikad

Pildid ja illustratsioonid