1.4 Menstruatsioon ja ovulatsioon. Menopaus

Tavaliselt algab menstruatsioon tüdrukutel 11. ja 14. eluaasta vahel. Menstruatsiooni algus tähendab, et munasarjades on hakanud valmima munarakud – kusjuures need on tüdrukutel juba sünnihetkel olemas ning elu jooksul munarakke juurde ei teki. Naise elu jooksul valmib küllaltki väike osa munasarjas olevatest munarakkudest: keskmiselt ~400 munarakku, kusjuures esimesest menstruatsioonist alates on need võimelised viljastuma. Alkohol, suitsetamine, teatud nakkushaigused jm võivad kahjustada naise tervist, sh kõiki munarakke. Seega tervist kahjustava eluviisi tagajärjel ei pruugi naised enam saada järglasi või võib sündida puudega laps.

Menstruaaltsükli ülesanne on võimaldada munaraku küpsemist ja selle vabanemist munasarjast ning valmistada emakas ette embrüo vastuvõtmiseks ja pesastumiseks. Naisterahval valmib üks munarakk umbes iga nelja nädala tagant, st menstruaaltsükkel kestab tavaliselt 21 kuni 35 päeva, enamasti 28 päeva. Menstruaaltsüklit reguleerivad hormoonid.

Aju allosas paiknev ajuripats ehk hüpofüüs toodab teatud hormoone, mille toimel küpseb ja vabaneb igal kuul üks munarakk – seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks. Tavaliselt leiab ovulatsioon aset 14 päeva enne uut menstruatsiooni. Mõnel naisel ei pruugi ovulatsiooni toimuda (st munasari ei vabasta igal kuul munarakku) või toimub see ebakorrapäraselt. See omakorda mõjutab võimalust rasestuda – rasestumine sõltub sellest, kas munasari vabastab elujõulise munaraku, mida seemnerakk suudab viljastada. Ebakorrapärase ovulatsiooni põhjuseid võib olla mitmesuguseid: stress, kaaluprobleemid, liigne treenimine, hormoonide tasakaalu või reproduktiivsüsteemi häired. Vahel otsest põhjust ei selgugi. 

Kuidas ovulatsiooni ära tunda?

 

Kui menstruaaltsükkel on korrapärane, võib olla üsna kindel, et ovulatsioon toimub (olenemata tsükli pikkusest).

Ovulatsioonipäeva arvestamiseks lahutage keskmisest tsükli pikkusest 14 päeva.
Näiteks 25-päevase tsükli korral on ovulatsioon seega 11. päeval.

Ovulatsioonipäeva saab kindlaks teha ka mitmesuguste märkide põhjal, näiteks

  • emakakaela lima. Enne ovulatsiooni muutub emakakaela lima läbipaistvaks, sarnanedes tekstuurilt toore munavalgega. Tänu sellele tekstuurile on seemnerakkudel hõlpsam tupest ja emakakaelast edasi liikuda. Ovulatsioonivälisel ajal on emakakaela lima teistsugune – kreemja tekstuuriga ning värvuselt valkjas või kollakas.
  • päevade eelsed sümptomid. Paljudel naistel esineb menstruaaltsüklis selliseid sümptomeid nagu kõhupuhitus, rindade pakitsemine ja meeleolumuutused. Ovulatsioonihäiretega naistel, näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroomi või endometrioosi korral, võivad need sümptomid sageli olla tugevamad. Ka ovulatsiooni ajal võib esineda alakõhuvalu, mis peaks taanduma paari tunni möödudes.
  • temperatuur. Pärast ovulatsiooni naise basaaltemperatuur tõuseb ning on kõrgem kogu ülejäänud tsükli jooksul. See on sellepärast, et ovulatsiooni ajal toodab organism ka rohkem progesterooni, mis aitab valmistada emakat ette embrüo pesastumiseks ja raseduseks. Basaaltemperatuuri tuleb mõõta igal hommikul basaaltermomeetriga (saadaval apteekides) kohe pärast ärkamist ning enne söömist ja joomist. Pärast kaht või kolme kuud temperatuuri ülesmärkimist graafikule on loodetavasti näha teatavat mustrit, mille põhjal saab välja selgitada ovulatsioonipäeva. Enne ovulatsiooni temperatuur tavaliselt langeb – see on märk luteiniseeriva hormooni sisalduse järsust suurenemisest. Rasedust planeerides on see hea aeg vahekorraks.

Menstruaaltsükkel ja hormoonid

Raseduse teke sõltub suurel määral sellest, kui hästi suudavad koostööd teha naistel reproduktiivtsüklit ja meestel seemnerakkude arengut reguleerivad hormoonid. Osa hormoone vabaneb hüpotalamusest ja ajuripatsist. Teatavad naissuguhormoonid tekivad aga munasarjades ja meessuguhormoonid munandites.

Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)
Tsükli esimese 14 päeva jooksul toodetakse ajuripatsis folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH), mis stimuleerib munarakkude kasvu ja arengut ning soodustab östrogeeni teket.

Luteiniseeriv hormoon (LH)
Tsükli keskpaigas suureneb ajuripatsis luteiniseeriva hormooni (LH) tootmine. LH on vajalik östrogeenide tootmiseks. Samuti stimuleerib see munasarja munarakku vabastama ehk ovuleeruma.

Gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH)
Folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni eritumist vereringesse soodustab gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH), mida toodab hüpotalamus.

Östrogeen
Naissuguhormoon östrogeen soodustab munaraku küpsemist ja aitab emakat raseduseks ette valmistada. Munaraku küpsedes östrogeenisisaldus suureneb, jõudes tipptasemele umbes kaks päeva enne ovulatsiooni. Organism toodab kolme liiki östrogeeni: östroon, östradiool ja östriool. Sageli viidatakse neile ühise nimetusega „östrogeen“.

Progesteroon
Pärast munaraku vabanemist (ovulatsiooni), muutub folliikul kollakehaks ja hakkab tootma progesterooni. Progesteroon valmistab emaka siselimaskesta ehk endomeetriumi ette viljastatud munaraku pesastumiseks. Hormooni tekib veres määratavas kogus alles pärast ovulatsiooni.

Kui vabanenud munarakku ei viljastata, algab menstruatsioon ning kehast väljub verena raseduseks valmistunud emaka kohev limaskest. Menstruatsioon kestab tavaliselt 3-7 päeva. Esimestel aastatel võib menstruaaltsükkel olla ebaregulaarne. Ajapikku muutuvad menstruatsioonid korrapäraseks. Koos esimese menstruatsiooni algusega tuleks hakata pidama kalendrit, st märkida üles menstruatsiooni päevad. Tänapäeval on selleks olemas mugavad mobiiliäpid, näiteks Period Tracker, Flo, Clue jt. Selline kalender aitab jälgida, millal menstruatsioon algab ja kaua kestab. Viimase menstruatsiooni algusaega küsib tavaliselt ka naistearst ehk günekoloog. Menstruatsiooni pikkuse muutus ja ebaregulaarsus võivad anda märku mõnest haigusest või emotsionaalsest üleelamisest.

viljakuse jälgimise äpp
menstruatsioon

Muide, paar päeva kuni nädal enne menstruatsiooni algust kogevad paljud naised PMSi ehk premenstruaalset sündroomi. Lühidalt tähendab see, et enne päevade algust võib tekkida väsimus, kõhuvalu, nahaprobleemid, meeleolu muutlikkus ning rindade valulikkus.

Erinevalt meestest pole naistel võimalik saada järglasi hilisemas eas. Naise vananedes toimuvad kehas olemasolevate munarakkudega mitmesugused ebasoodsad muutused ja on suurem oht sünnitada väärarenguga järglane.

Otsesed üleminekuea sümptomid, mis viitavad östrogeenide taseme langusele, on:

ärrituvus, masendus, meeleolu kõikumine, kuumahood, öine higistamine, väsimus, algatusvõime puudumine, keskendumisraskused, apaatia, peavalu, mälu halvenemine, unetus, nimme- ja lihasvalud, liigesevalu, südamekloppimine, nutuvalmidus, libiido (seksuaalsuse) nõrgenemine.

Östrogeenide vähenemine kiirendab organismi normaalseid vananemisilminguid. Üleminekuea hilised sümptomid on naha ja limaskestade õhenemine, uriinipidamatuse tekkimine, luude hõrenemine, südame-veresoonkonnahaiguste riski suurenemine ja kesknärvisüsteemi kurnatus.

Elustiili häirivad muutused, mis on tingitud östrogeenide vähenemisest, algavad juba nn. premenopausis, kuni 8 aastat enne menopausi.

Üle 45.–50. aastastel naistel munarakkude valmimine aeglustub ja lakkab. Ühtlasi jääb ära ka menstruatsioon – algab menopaus. Menopaus saabub naistel tavaliselt 50-51 aastaselt. Enneaegseks peetakse menopausi enne 45. eluaastat.

Arvestades, et naiste keskmine eluiga on 77 aastat ning tõusmas, on arvestuslikult ⅓ naise elust menopausijärgne aeg. Kuigi üleminekuiga on loomulik osa naise elust, on teada, et menopausi järel suureneb risk haigestuda haigustesse, mis on seotud östrogeenide (munasarja hormoonide) vaegusega: menopausi järel hõrenevad luud ja suureneb luumurdude risk; pärast menopausi võrdsustub südame-veresoonkonna tõbedesse haigestumine meestega; suureneb risk Alzheimeri tõvele.

menopaus

Kuigi nimekiri üleminekueaga kaasnevatest muutustest on pikk, on menopausi juures ka külgi, mida oodata. Näiteks kaovad ära igakuised verejooksud, PMS (premenstruaalne sündroom) ja mure raseduse vältimise pärast. Osa naisi tunneb, et nii vaimne kui füüsiline energia suurenevad ning kuna lapsed on suureks kasvanud, on just see suurepärane aeg end tõeliselt hellitada.

Kokkuvõtvalt toob menopaus kaasa nii füüsilisi kui emotsionaalseid muutusi. Teades, millised muutused üleminekueaga kaasnevad ning millised on kaasaegsed võimalused end aidata, saab uut eluperioodi läbida positiivsete tunnetega.