1.4 Menstruatsioon ja ovulatsioon. Menopaus
Menstruatsiooni algus ja munarakud
Tavaliselt algab menstruatsioon tüdrukutel 11. ja 14. eluaasta vahel.
Menstruatsiooni algus tähendab, et munasarjades on hakanud valmima munarakud.
Munarakud on olemas juba tüdruku sünnihetkel ning neid juurde ei teki. Naise elu jooksul valmib munasarjades olevatest munarakkudest vaid üsna väike osa, keskmiselt umbes 400. Need võivad olla viljastumisvõimelised alates esimesest menstruatsioonist.
Alkohol, suitsetamine, mõned nakkushaigused ja teised tervist kahjustavad tegurid võivad mõjutada naise reproduktiivtervist ning suurendada viljakuse ja raseduse kulgemisega seotud riske.
Menstruaaltsükli ülesanne on võimaldada munarakul küpseda ja munasarjast vabaneda ning valmistada emakas ette embrüo vastuvõtmiseks ja pesastumiseks. Naisel valmib üks munarakk umbes iga nelja nädala tagant, st menstruaaltsükkel kestab tavaliselt 21–35 päeva, enamasti 28 päeva. Menstruaaltsüklit reguleerivad hormoonid.
Ovulatsioon ja selle mõju rasestumisele
Aju allosas paiknev ajuripats ehk hüpofüüs toodab hormoone, mille toimel küpseb ja vabaneb igal kuul üks munarakk. Seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks.
Tavaliselt toimub ovulatsioon umbes 14 päeva enne menstruatsiooni.
Mõnel naisel ei pruugi ovulatsiooni toimuda või toimub see ebakorrapäraselt. See mõjutab rasestumise võimalust, sest rasestumine sõltub sellest, kas munasari vabastab elujõulise munaraku, mida seemnerakk suudab viljastada.
Ovulatsioon võib olla ebaregulaarne näiteks järgmistel põhjustel:
- stress;
- kaaluprobleemid;
- liigne treenimine;
- hormoonide tasakaalu häired;
- reproduktiivsüsteemi häired;
- vahel jääb otsene põhjus selgusetuks.
Kuidas ovulatsiooni ära tunda?
Kui menstruaaltsükkel on korrapärane, võib olla üsna kindel, et olenemata tsükli pikkusest ovulatsioon toimub. Ovulatsioonipäeva väljaarvestamiseks tuleks keskmisest tsükli pikkusest lahutada 14 päeva. Näiteks 25-päevase tsükli korral toimub ovulatsioon umbes tsükli 11. päeval.
Ligikaudse ovulatsioonipäeva võib kindlaks teha ka mitmesuguste märkide põhjal:
- emakakaela lima. Enne ovulatsiooni muutub emakakaela lima läbipaistvaks ja sarnaneb toore munavalgega. Tänu sellele tekstuurile on seemnerakkudel hõlpsam tupest ja emakakaelast edasi liikuda. Ovulatsioonivälisel ajal on lima teistsugune – kreemja tekstuuriga ning valkjas või kollakas.
- päevade-eelsed sümptomid. Paljudel naistel esineb menstruaaltsükli ajal selliseid sümptomeid nagu kõhupuhitus, rindade pakitsemine ja meeleolumuutused. Ovulatsioonihäiretega naistel (nt polütsüstiliste munasarjade sündroomi või endometrioosi korral) võivad need sümptomid sageli olla tugevamad. Ka ovulatsiooni ajal võib esineda alakõhuvalu, mis peaks taanduma paari tunni kestel.
- temperatuur. Pärast ovulatsiooni tõuseb keha basaaltemperatuur ja on kogu ülejäänud tsükli kõrgem. Ovulatsiooni ajal toodab organism nimelt rohkem progesterooni, mis aitab valmistada emakat ette embrüo pesastumiseks ja raseduseks. Basaaltemperatuuri võib mõõta igal hommikul basaaltermomeetriga (müügil apteegis) kohe pärast ärkamist ning enne söömist ja joomist. Pärast kaht või kolme kuud temperatuuri ülesmärkimist graafikule võib tavaliselt näha mustrit, mille põhjal on võimalik välja selgitada ovulatsioonipäeva. Enne ovulatsiooni temperatuur tavaliselt langeb – see on märk luteiniseeriva hormooni sisalduse järsust suurenemisest. Rasedust planeerides on see hea aeg vahekorraks.
Menstruaaltsükkel ja hormoonid
Rasestumine sõltub suurel määral sellest, kui hästi suudavad koostööd teha naisel reproduktiivtsüklit ja mehel seemnerakkude arengut reguleerivad hormoonid. Osa hormoone vabaneb hüpotalamusest ja ajuripatsist, mõningad naissuguhormoonid tekivad aga munasarjades ja meessuguhormoonid munandites.
Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)
Tsükli esimese 14 päeva jooksul toodetakse ajuripatsis folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH), mis stimuleerib munarakkude kasvu ja arengut ning soodustab östrogeeni teket.
Luteiniseeriv hormoon (LH)
Tsükli keskpaigas suureneb ajuripatsis luteiniseeriva hormooni (LH) tootmine. See on vajalik östrogeenide tootmiseks ning stimuleerib munasarja munarakku vabastama (ovuleeruma).
Gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH)
Folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni eritumist vereringesse soodustab gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH), mida toodab hüpotalamus.
Östrogeen
Naissuguhormoon östrogeen soodustab munaraku küpsemist ja aitab emakat raseduseks ette valmistada. Munaraku küpsedes östrogeenisisaldus suureneb, jõudes tipptasemele umbes kaks päeva enne ovulatsiooni. Organism toodab kolme liiki östrogeeni: östroon, östradiool ja östriool. Sageli viidatakse neile ühisnimetusega “östrogeen”.
Progesteroon
Pärast munaraku vabanemist (ovulatsiooni) muutub folliikul kollaskehaks ja hakkab tootma progesterooni. Progesteroon valmistab emaka siselimaskesta (endomeetriumi) ette viljastatud munaraku pesastumiseks. Hormooni tekib veres määratavas koguses alles pärast ovulatsiooni.
Kui vabanenud munarakku ei viljastata, algab menstruatsioon ning raseduseks valmistunud emaka kohev limaskest väljub kehast verena. Menstruatsioon kestab tavaliselt 3–7 päeva. Esimestel aastatel võib menstruaaltsükkel olla ebaregulaarne, kuid muutub ajapikku korrapäraseks.
Koos esimese menstruatsiooni algusega tuleks hakata pidama kalendrit, st märkida üles menstruatsiooni toimumispäevad. Tänapäeval on selleks olemas mugavad mobiiliäpid, näiteks Period Tracker, Flo, Clue jt. Selline kalender aitab jälgida, millal menstruatsioon algab ja kaua kestab. Viimase menstruatsiooni algusaega küsivad tavaliselt ka ämmaemand ja naistearst ehk günekoloog. Menstruatsiooni pikkuse muutus ja ebaregulaarsus võivad anda märku mõnest haigusest või emotsionaalsest üleelamisest.
Muide, paar päeva kuni nädal enne menstruatsiooni algust kogevad paljud naised premenstruaalset sündroomi (PMS). Lühidalt tähendab see, et enne päevade algust võivad tekkida väsimus, kõhuvalu, nahaprobleemid, meeleolumuutused ning rindade valulikkus.
Valulikud päevad või endometrioos?
Valulikud päevad ei ole alati põhjustatud endometrioosist ja ei ole alati viljatuse põhjuseks!
Otsesed üleminekuea sümptomid, mis viitavad östrogeenide taseme langusele
Üleminekuea algusest annavad märku ärrituvuse teke, masendus, meeleolu kõikumine, kuumahood, öine higistamine, väsimus, algatusvõime puudumine, keskendumisraskused, apaatia, peavalu, mälu halvenemine, unetus, nimme- ja lihasevalud, liigesevalu, südamekloppimine, emotsionaalsed madalhetked, libiido (seksuaalsuse) nõrgenemine.
Östrogeenide vähenemise mõjul kiirenevad organismis normaalsed vananemisilmingud. Hilised üleminekuea sümptomid on naha ja limaskestade õhenemine, uriinipidamatuse teke, luuhõrenemine, südame-veresoonkonnahaiguste riski suurenemine ja kesknärvisüsteemi kurnatus.
Elustiili häirivad muutused, mis on tingitud östrogeenide vähenemisest, algavad juba nn premenopausis, kuni kaheksa aastat enne menopausi.
45–50-aastastel naistel hakkab munarakkude valmimine aeglustuma ja lakkab siis. Ühtlasi jääb ära menstruatsioon – algab menopaus. Menopaus saabub tavaliselt 50–51 aasta vanuses. Enne 45. eluaastat algavat menopausi peetakse enneaegseks.
Arvestades, et naiste keskmine eluiga on 77 aastat ja tõuseb, jääb ligikaudu kolmandik naise elust menopausijärgsesse aega. Kuigi üleminekuiga on loomulik osa naise elust, on teada, et menopausi järel suureneb munasarja hormoonide östrogeenide vaegusega seotud haigustesse jäämise risk. Menopausi saabumise järel hakkavad hõrenema luud ja suureneb luumurdude risk, pärast menopausi võrdsustub südame-veresoonkonnatõbedesse haigestumise risk meeste omaga, lisaks suureneb Alzheimeri tõve risk.
Menopausi juures võib olla ka positiivseid külgi
Kuigi üleminekueaga kaasnevate muutuste nimekiri on pikk, on menopausi juures ka külgi, mida oodata.
- ära jäävad igakuised verejooksud;
- leevenduda võivad premenstruaalse sündroomiga seotud vaevused;
- väheneb mure raseduse vältimise pärast.
Osa naisi tunneb, et nii vaimne kui ka füüsiline energia suurenevad ning kui lapsed on suureks kasvanud, võib see olla hea aeg rohkem iseendale tähelepanu pöörata ja enda eest hoolitseda.
Kontrolli oma teadmisi! Avatud kõigile!
Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid
Autorid ja teostus
- Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
- Teksti koostaja ja toimetaja Ele-Liis Kreek
- Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
- Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD
Algmaterjalid
- “Ovulatsiooni esilekutsumine” – Merck
- “Munarakk – naise habras pärand” – Horisont, 03/2014
- “Üleminekuiga” – Naistearst.ee
Pildid ja illustratsioonid
- Video: Cliff Booth / Pexels
- Animatsioon: Kerti Alev
- Foto: Amina Filkins / Pexels
- Ikoonid: Flat Icons / flaticon.com
- Background vector: rawpixel.com / freepik.com
- Clock vector: freepik / freepik.com
- Love vector: pch.vector / freepik.com
- Äpi pilt: AdobeStock