2.1. Mis on viljatus? Mis põhjustab viljatust?

Mis on viljatus?


Viljatuks ehk infertiilseks loetakse järglasi soovivat paari, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid ja elab regulaarset suguelu, kuid ühe aasta jooksul ei toimu rasestumist.

2017. aastal viidi Euroopa Liidus läbi viljakusaudit, mille kohaselt puutub viljatusega kokku iga kuues paar maailmas*. Ka Eestis on viljatusravi kasutamine laste sünniks tõusuteel. 2020. aastal sündis 5% Eesti lastest kunstliku viljastamise abil**. Viljatuse põhjuste väljaselgitamisel peab arvestama, et tegemist on paari ühise probleemiga ning uurida tuleb mõlemat partnerit. Viljatuse põhjus on naisepoolne ~35%, mehepoolne ~35% ning mõlemapoolne ~10-30% juhtudest.

Mehepoolsetest viljatuse põhjustest rääkides on kuni pooltel juhtudel tegemist olukorraga, kus päris täpset teadmist mehe viljakusnäitajate languse põhjustest pole tänapäevaste teadmiste kohaselt veel võimalik välja tuua.

Viljatuse põhjused võivad olla nii pärilikud kui omandatud, sh traumad ja põletikud või ka kaasasündinud või täiskasvanueas omandatud haigused ning ka eluviisiga seotud asjaolud.

Mis põhjustab meestel viljatust?

Mehe viljakusele lihtsustatult lähenedes saame öelda, et laste saamiseks on vaja:

  • terve ja viljaka naise kõrvale tervet meest, kellel on arenenud mehele omased hästi toimivad suguorganid, sh munandid;
  • lapsi sooviv paar elab regulaarset suguelu ja seemnerakud pääsevad munanditest seemnejuhasse ning paiskuvad suguti kaudu naise tuppe;
  • seemnerakkude hulk ja liikuvus ning ehitus on piisava kvaliteediga, et saavutada naise rasestumine.

Viljastamiseks vajalikud seemnerakud toodetakse mehe kehas munandites ja nn järelküpsemine toimub munandi pinnal asuvas munandimanuses. Seemnepurske ajal liiguvad seemnerakud mööda munandimanusest algavaid seemnejuhasid, mis kulgevad munandikotist üles vaagnasse, ümber põie, läbi eesnäärme ja avanevad lõpuks kusitisse. Peamised hormoonid, mis reguleerivad seemnerakkude tootmist, on ajus hüpofüüsis toodetavad hormoonid, mida omakorda reguleerib hüpotaalamus ning munandeis endis toodetav meessuguhormoon ehk testosteroon.

Sellest tulenevalt võivad mehe viljatusega seotud põhjused esineda nii munandite endi tasandil, munandite tööd reguleerivates hormoonides või ka seemnerakkude liikumisteedes olevates takistustes. Iga tegur, mis mõjutab spermatosoidide produktsiooni ja kvaliteeti või ka seemnepurset, on potentsiaalne faktor mehepoolse viljatuse tekkes.

Häired munandite tööd reguleerivates hormoonides ning nende põhjustatud haigused

 

Siia hulka kuuluvad hüpofüüsi ja hüpotaalamuse haigused, sh kaasasündinud geneetilised haigused ja sündroomid, kus üsasisese arengu ajal on munandite normaalset arengut mõjutavate hormoonide tase olnud väga madal või olematu (nt geenivigade tõttu). Kui hormoonide tootmine oli probleem juba varases arengustaadiumis, siis enamasti on munandid väiksemad ning kaasuvalt on ka peenis mõõtmetelt väiksem. Noormehel ei toimu tavapärast murdeeale omast muutust keha arengus. Samuti võib hormonaalse regulatsiooni tasakaalust välja ajada näiteks oluline ülekaal/rasvumine, osa ravimeid, narkootikumide, alkoholi tarvitamine, muud kaasuvad haigused, aga ka anaboolsete steroidide kasutamine.

Munandite arenguhäirest või vaegtalitusest ja seemnerakkude kahjustustest tingitud viljatus

Nagu eelnevalt mainitud, siis osad viljatuse põhjused võivad olla seotud munandite arengut juhtivate hormoonide vaegusega, mis võib väljenduda munandite ebapiisavas arengus. Näiteks munandite laskumishäire korral, kui munandid ei ole sündides või vahetult peale seda laskunud munandikotti, siis tavaliselt ei suuda munandid ka hilisemalt areneda täisväärtuslikuks ning kannatab nii seemnerakkude kui meessuguhormooni tootmine. Üliharva võib kohata ka olukorda, kus munandid puuduvad täielikult või puuduvad munandites seemnerakkude küpsemiseks vajalikud seemnerakkude eellasrakud või tavapärane seemnerakkude areng peatub enne täisküpsuse saavutamist.

Rasked munandihaigused, nagu näiteks munandipõletik ehk orhiit (nt mumpsorhiit), munanditraumad ja munandi verevarustuse häirumisega seotud haigused võivad tekitada taaspöördumatuid kahjustusi munandis ja munand võib selle tulemusel kärbuda või oluliselt oma funktsionaalsust kaotada. Ka pahaloomuliste kasvajate raviks kasutatavad ravimid (keemiaravi), munandite piirkonna kiiritusravi või ka osa ravimeid võib põhjustada pöördumatu seemnerakkude või nende eellasrakkude hävimise. Kõrge palavik, liigne kuumus võib samuti oluliselt pidurda, reeglina siiski ajutiselt, tavapärast seemnerakkude tootmist munandites.

Seemnerakkude liikumisteede sulgusest ning seemnepurske-ja erektsioonihäiretest tingitud viljatus

Sellesse kategooriasse liigituvad olukorrad, kus näiteks väga raskete või õigeaegselt ravimita jäänud kuse- ja suguteede põletiku puhul on tekkinud tüsistusena sulgus seemnerakkude liikumisteedes. See võib olla nii munandi, munandimanuste, seemnejuha kui eesnäärme tasandil ja esineda nii ühe- kui kahepoolselt. Ühepoolse või osalise sulguse puhul on vähenenud seemnerakkude hulk ja kahepoolse täieliku sulguse puhul ei jõua mõlemast munandist seemnerakud seemnepurskel väljuvasse ejakulaati. Sellise olukorra võivad põhjustada ka sugulisel teel levivad bakteriaalsed suguhaigused ja seetõttu on väga oluline kasutada juhuvahekordades kondoomi ja enne kaitseta seksuaalvahekorda astumist veenduda, et partner on selles osas terve.

Esineb ka seda, et geenivea tõttu on seemnejuhad ühe- või kahepoolselt väljaarenemata.

Samuti võivad seemnepurske regulatsiooni juhtivate närvide vigastused ja kahjustused põhjustada suutmatuse saavutada seemnepurset või nii erektsiooni kui seemnepurset. Lülisambavigastused, vaagnatraumad aga ka operatsioonid, mis toimuvad vaagnapiirkonda jäävate organite haiguste raviks, võivad põhjustada seemnepurset reguleeriva närvisüsteemiosa kahjustuse. Näiteks eesnäärme eemaldamine pahaloomulise kasvaja tõttu võib viia nii erektsiooni- kui ejakulatsioonihäire tekkimiseni. Närvisüsteemi kahjustuse tõttu võib ka juba ~20-aastaselt, näiteks diabeetikutel, kujuneda erektsiooni- ja seemnepurske häire. Ka erinevad progresseeruvad degeneratiivsed närvisüsteemihaigused, nagu hulgiskleroos, on seotud seemnepurskehäire tekkemisega.

Seemnepurskehäirete ja ka erektsioonihäirete tekkimisel võivad rolli mängida ka muude haiguste, nt eesnäärmehaiguste või erinevate meeleoluhäirete raviks kasutusel olevad ravimid.

Vaata ka ingliskeelset videot YouTube’s

Viljakuse kontekstis on olulisel kohal ka seksuaalelu sagedus ja selle elamise viisid. Raseduse saavutamiseks on vajalik seksuaalvahekord naise munarakkude küpseks saamise perioodil (ovulatsiooni ajal) ning see, et seemnepurskel väljuv ejakulaat (sperma) jõuaks naise tuppe ja sealt seemnerakud edasi emakasse ja munajuhadesse munarakku viljastama. Kui vahekorras ollakse väga harva, näiteks üks kord kuus ja see ei satu naise menstruaaltsükli sellesse faasi, kus munarakud on küpsenud ja valmis viljastumiseks, siis on ka naise rasedaks jäämine väga ebatõenäoline.

Mis põhjustab naisepoolset viljatust?

Tubaarne viljatus ehk munajuhade mittetoimimisest tingitud viljatus

Kõige sagedasemaks viljatuse põhjuseks peetakse suguhaiguseid, näiteks klamüüdiat, mille tagajärjel võivad munajuhad muutuda läbimatuteks. Läbimatute munajuhade puhul ei jõua ovuleerunud munarakk kunagi emakasse, ei kohtu seemnerakuga ja seega ei viljastu. Samasugune soovimatu tulemus võib tekkida ka emakavälise raseduse või väikevaagna põletikuliste protsesside tagajärjel. Munajuhade läbitavust võivad mõjutada kõhu kaudu tehtud operatsiooni järgselt tekkinud liited, mida on võimalik eemaldada operatsiooni (laparoskoopia) käigus.

Munajuhade läbitavust on võimalik kontrollida ultraheliuuringu või operatsiooni (laparoskoopia) abil süstides emakaõõnde lahust.
Oluline on suguhaiguse/põletiku kohene ravi. Ravist tõhusam on aga alati ennetus – seetõttu kasuta juhusuhetes alati kondoomi, mis kaitseb nii soovimatu raseduse kui suguhaiguste eest!

Vaata videot kondoomi õigesti pealepanemisest:

Hormonaalsed häired, sealhulgas PCOS ehk polütsüstilis(t)e munasarja(de) sündroom

Järgmiseks naiste viljatuse oluliseks põhjuseks on hormonaalsed kõrvalekalded.
PCOS-i puhul on tegemist hormonaalse häirega, mille puhul võib esineda meessuguhormoonide tõusu (naised kaebavad liigset karvakasvu, aknet, juuste väljalangemist). Samuti võib menstruaaltsükkel olla ebaregulaarne, mis omakorda väljendub ovulatsioonide ebakorrapäras. Naisel võivad ovulatsioonid vahele jääda mitme kuu vältel ja seetõttu väheneb oluliselt tema viljakus. Mõnikord käib hormonaalsete häiretega kaasas ka kaalutõus. Hormonaalsete häirete diagnoosimiseks hinnatakse patsiendi välimust ning viiakse läbi vaginaalne ultraheli ja vereanalüüsid.

Ravi eesmärk on hormoonide tasakaalu ja regulaarse ovulatsiooni taastamine, tsükli reguleerimine ja kehakaalu normaliseerimine. Ovulatsiooni taastamiseks on kasutatud ka operatiivset ravi, mis on tänapäeval jäämas pigem tahaplaanile.

Endometrioos ehk emaka limaskesta rakkude levimine väljapoole emakaõõnt

Endometrioos moodustab umbes poole kõikidest viljatuse põhjustest. Arvatakse, et endometrioosi esineb umbes 2-10% viljakas eas naistest. Tegemist on healoomulise kroonilise günekoloogilise haigusega, kus emaka limaskesta sarnased rakud satuvad menstruatsiooni ajal munajuhade kaudu kõhuõõnde ja kinnituvad seal lähedalolevatele kudedele ja organitele, põhjustades kroonilist põletikku. Selliseid emakast väljapoole levinud endometrioosi koldeid on leitud munasarjadelt, põielt ja sooltelt, kus need võivad mõjutada organite tegevust. Endometrioosi põdevad naised kaebavad sageli valulikku menstruatsiooni ja vahekorda, määrimist enne ja peale menstruatsiooni või ovulatsiooni ajal. Menstruatsiooni ajal võivad esineda urineerimise ja defekatsiooni kaebused, aga ka emakaseina struktuuri muutused. Endometrioosi ravitakse hormoonide abil. Raskematel juhtudel eemaldatakse endometrioos kõhuõõnest operatsiooni teel. On täheldatud, et rasestumine pärsib endometrioosi arengut ning sünnitanud naistel kaovad endometrioosiga seotud kaebused.

Endometrioosi diagnoosimise esimene samm on patsiendi läbivaatlus koos järgneva vaginaalse ultraheliuuringuga. Aastaid on peetud endometrioosi diagnoosimise kuldstandardiks operatsiooni (laparoskoopia), mille käigus on võimalik hinnata endometrioosi raskusastet ja koheselt ravida antud haigust. Endometrioidseid tsüste on võimalik visualiseerida vaginaalse ultraheli käigus. Teatud juhtudel kasutatakse endometrioosi kollete diagnoosimiseks MRT-d ehk magnetresonantstomograafiat. Ravi jaguneb kolmeks: medikamentoosne, kirurgiline ja kombineeritud ravi. Ravilähenemine on individuaalne ja sõltub väga patsiendi soovist, kas vajalik on ainult valuravi või on mureks ka viljatus. Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis on soovituslik pidev hormonaalne ravi või rasedus.

 

Emaka limaskesta ehk endomeetriumi probleemid

Emaka limaskesta mittetoimimise sagedaseks põhjuseks on emakaõõne protseduuri järgselt (näiteks abordi järgselt) tekkinud põletik, armistumine, liited. Samuti emakaõõnes kasvavad polüübid või emakaõõnde ulatuvad müoomisõlmed, mis on enamasti healoomulised, ei lase embrüol emakaõõnde pesastuda ning rasedusel tekkida. Ka hormonaalne puudulikkus võib olla emaka limaskesta mittetoimimise põhjuseks.

Emaka limaskesta häired tuvastatakse ultraheliuuringu, operatsiooni (hüsteroskoopia) või emakaõõnest võetud koeproovi ehk biopsia histoloogilise uuringu abil.

Ravis on oluline põletiku ennetamine ja vajadusel kohene ravi. Emakaõõnde tekkinud liited, polüübid ja müoomid on võimalik eemaldada operatsiooni (hüsteroskoopia) käigus. Hormonaalset puudulikkust on võimalik diagnoosida ja ravida.

Munarakkude küpsemise ja vabanemise probleemid

Enamasti on põhjuseks häired (sugu)hormoonide tasakaalus, aga ka geneetiline eelsoodumus. Hormoonide tasemete tasakaalutus võib olla tingitud üle- või alakaalust.

Diagnoosimisel on olulised patsiendi anamnees, hormonaalsed analüüsid ja ultraheli uuring.

Raviks on samuti hormoonide taseme taastamine, kehakaalu normaliseerimine. Kui viljatuse põhjuseks on geneetiline eelsoodumus ja patsiendil saavad munarakud otsa või neid ei saa kasutada, siis on võimalik kasutada doonormunarakke.

Digiõpiku valmimiseni ja OPIQ.ee liidestumiseni

Day(s)

:

Hour(s)

:

Minute(s)

:

Second(s)

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Autorid:
Meeste viljatuse põhjused: Kristjan Pomm,
meestearst, Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinik
Naiste viljatuse põhjused:
Kliinik Elite naistearst/viljatusraviarst Deniss Sõritsa

Peatükki retsenseeris ja toimetas Agne Velthut-Meikas

*https://fertilityeurope.eu/wp-content/uploads/2018/03/EPAF_FINAL.pdf
** https://www.tai.ee/et/uudised/kunstliku-viljastamise-abil-sunnib-uha-enam-lapsi 

Pildid ja illustratsioonid:
Avalehe video ja pealkirjade illustratsioonid: Photo by Nadezhda Moryak from Pexels