3.7 Lapse sünd

Lapse jaoks on kõige turvalisem ilmale tulla 37. ja 42. rasedusnädala vahel. Rasedus on sel juhul täiskantud ja laps sünnib ajalisena. Liiga vara ehk enne 37. nädalat sündinud last nimetatakse enneaegseks ning hiljem kui 42. nädalal sündinud last ülekantud vastsündinuks.

Nii liiga vara kui ka liiga hilja sündinud lapsel võib olla mitmesuguseid terviseprobleeme. Liiga vara ilmavalgust näinud vastsündinu ei ole eluks emaüsast väljaspool veel valmis ja suurimaks mureks võib olla iseseisev hingamine. Naistearstid ja ämmaemandad teevad kõik selleks, et sünnitus ei algaks enneaegselt. Ülekantud raseduse korral aga ei varusta naise organism loodet enam kõige vajalikuga ning ta heaolu võib olla emaüsas häiritud. Seetõttu ei saa alati oodata, et sünnitus iseenesest käivituks, vaid vaja võib minna ravimitega sünnituse esilekutsumist.

Huvitav fakt


Tavaliselt öeldakse, et rasedus kestab 9 kuud, kuid selle asemel on korrektne rääkida hoopis rasedusnädalatest. 40 nädalat aga on võrdne 10 kuuga, seetõttu kasutatakse raseduse määramise juures lunaarkuu mõistet – rasedus kestab 10 lunaarkuud.

Huvitav fakt


Õnnehormoon oksütotsiin muudab silmad valguskartlikuks. Ka sünnitav naine tahab sageli hämaruses olla. Ehk seetõttu sulgevadki inimesed suudeldes silmad?

Sünnituse käivitumise põhjust ei osata isegi tänapäeval lõpuni lahti seletada. Hoolimata mitmesugustest võimalustest ja teadmistest ei suuda meditsiin sünnitust esile kutsuda sama edukalt kui loodus. Sünnitus on meeskonnatöö ning sellest võtavad võrdselt osa nii naine kui ka veel emaüsas olev laps, kel ongi teaduse arvates sünnituse algatamise juures suurem roll. Sünnitus põhineb naise organismi hormoonidel, põhiline hormoon on õnnehormooniks kutsutav oksütotsiin. Oksütotsiini tekib ka muudes olukordades, näiteks vallandub seda suurel hulgal suguühte ja orgasmi, aga ka massaaži, silitamise, kallistuste jms peale.

Sünnituse algus

Naise keha hakkab sünnituseks valmistuma raseduse viimastel kuudel. Loode sätib end tihedamalt ta vaagnasse, selle mõjul tekib naise kehas kopsudele rohkem ruumi ja hingamine muutub kergemaks, märkavad paljud naised. Kuna alakõhu piirkonnas asub ka kusepõis, siis paraku saab see suurema surve ning tekib vajadus sageli pissil käia.

Raseduse kestel on naine tajunud ka ettevalmistavaid emaka kokkutõmbeid – tunnet, et kõht läheb ühel hetkel tugevalt pingesse ja siis lõdveneb, justkui keegi teeks kehaga kõhulihaste harjutusi. See ei ole valulik, kuid neid harjutusi võib raseduse lõpus hakata tajuma üha sagedamini. Mõnikord võivad need kesta isegi paar tundi.

Huvitav fakt


Sünnituse eel on naine sageli energilisem, tegutseb ja toimetab rohkem kui varem – seda nimetatakse pesapunumise ajaks, just nagu looduses. Oled ehk märganud, et ka koduloomad, näiteks kassid, hakkavad enne poegimist otsima kohta, kuhu pehme pesa sisse seada.

Huvitav fakt

Looteveekott on nagu vett täis õhupall. Nõnda võib looteveekoti purunemise ajal kosta väike “plõks”, sest sellesse nn õhupalli on tekkinud auk, kust lootevesi välja voolab. Lootevesi puhkeb alati ootamatult, sellele ei eelne midagi.

Kindel märk alanud sünnitusest on regulaarsete vahedega emaka kokkutõmbed ehk tuhud või lootevee puhkemine. Sageli tõmbab emakas kokku ligikaudu 5 minuti tagant, kokkutõmme ise kestab umbes pool minutit kuni minut. Normaalse sünnituse korral ei kaasne sünnituse käivitumisega vereeritust. Lootevee puhkemisest annab märku poole klaasi kuni klaasi heleda vedeliku lekkimine, kuid enamik looteveest jääb lapse ümber ja väljub alles koos ta sünniga.

Kaaslased

Naine, kelle jaoks rasedus ja sünnitus on oodatud sündmus, on ilmselt raseduse jooksul palju lugenud ja mõelnud. Mõni naine soovib sünnitada üksi, sest just nii saab ta kõige paremini aru, mida ta keha tunneb. Teise naise jaoks on oluline, et sünnituse juures oleks lapse isa või elukaaslane, mõnikord aga hoopis sõbranna või ema (haiglas nimetatakse neid tugiisikuteks). Tugiisikuks võib olla ka sünnitoetaja ehk doula. On aga väga oluline, et sünnitusel kaasas olev inimene on keegi, kes seda ka ise soovib, seega tuleb sellised teemad omavahel varakult läbi arutada.

Olgu naise otsus milline tahes, on talle sünnitusmajas toeks ja abiks ämmaemand. Kui kõik kulgeb probleemideta, ei olegi sünnituse juures peale sünnitaja (ja ta tugiisiku), ämmaemanda ning ämmaemanda abilise kedagi teist. Kui juhtub aga midagi, mille jaoks on vaja arste (naistearsti, lastearsti), on nad kohe lähedal olemas ja saavad abi anda.

Illimar Pilt (Piltsberg) räägib, kuidas ta sai isaks ja mis tunded teda sünnituse järel valdasid. Nüüdseks on ta toetanud oma kolme lapse ilmaletulekut.

Huvitav fakt

Naistel on lubatud sünnitusele meest vm tugiisikut kaasa võtta alles 1990. aastate algusest. Enne seda sünnitasid naised üksi ning isad nägid oma naist ja last haigla aknal või nende haiglast väljakirjutamise päeval. Kui probleeme pole, tohib tänapäeval haiglast koju minna isegi 6 tunni vanuse lapsega, kunagi veedeti haiglas 7–10 päeva.

Sünnitus

Lapse sünd on keerukas protsess. Sünnituse pikkus võib ulatuda ühest-kahest tunnist 12–13 tunnini, mõnikord isegi kauem. Enamik sellest ajast kulub emakakaela avanemisele. Emakakael on avaus emaka õõne ja tupe vahel, mis on esialgu suletud. Sünnituse ajal saab sellest 10 cm läbimõõduga ava ning alles seejärel hakkab laps emaüsast väljuma. Tavapärane lapse asend ema kõhus on pea allpool – see on ka lapse jaoks sündimisel kõige turvalisem ja mugavam asend.

Varem sünnitati peamiselt voodis, tänapäeval võib proovida ka muid asendeid. Vaata videost, kuidas algab sünnitus ning milline näeb välja sünnitustuba. Sünnitusasendite, aga ka tugiisiku rolli, sünnituse ajal hingamise, tuhudega toimetuleku jm kohta saab sünnitaja infot perekooli loengutes. Perekoolis toetatakse tulevasi vanemaid raseduse, sünnituse ja lapsekasvatamise vallas nii loengute kui ka veebikeskkonna kaudu. 

Huvitav fakt

Enne kellaajalist arvestust kehtis sünnituse pikkuse kohta reegel, et sünnitav naine ei tohtivat näha kaht päikesetõusu. Seega peeti normaalseks, et lapse sünd ei kesta kauem kui ööpäev.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on ämmaemandate õppeklassis kasutusel sünnitusnukk Simona. Vaata videost, kuidas sünnitamine toimub. 

 

Huvitav fakt

Öeldakse, et sünnitust saab füüsilise koormuse mõistes võrrelda ühe täispika maratoni läbimisega. Eks igaüks saab nüüd mõelda, kas suudab minna keset ööd 42 km jooksma! Õnneks valmistub naise keha selleks väljakutseks 9 kuud.

Sünnitus on naise jaoks suur pingutus. Kaasneva valuga aitab toime tulla ämmaemand, kes toetab naist ja õpetab teda õigesti hingama, asendit vahetama ja korrigeerima või end liigutama. Mõnikord võib vaja minna valuvaigisteid, näiteks epiduraaltuimastust. Kõige sagedamini kasutatakse sünnituse ajal teadlikku hingamist, asendite vahetamist ja naerugaasi (N2O) sissehingamist. Sel gaasil pole naeruga mingit seost, see lõõgastab lihaseid ja tekitab kerget uimasust – nõnda võib sünnitaja lõdvestuda ja korraks puhata. Toime on vaid gaasi sissehingamise ajal, seega enesetunde parandamiseks hingab mõni sünnitaja gaasi koos pausidega kogu sünnituse vältel.

Esimene sünnitus kestab alati pisut kauem kui järgmised, keha ei ole sellist tööd varem teinud ja see võtab aega. Naise ja lapse jaoks on kõige keerulisem hetk, kus laps hakkab tupepilust paistma. Võib tunduda uskumatu, et suguelundid üldse nii palju suudavad venida, et laps välja mahuks, aga nii see on. Raseduse ajal muutuvad elastsemaks ja venivamaks ka koed, lihased ja luude ühendused ning see aitab lapse sündi lihtsamaks muuta. Lapsel aitavad sünnitusteedes paremini libiseda lootevesi ja lootevõidene nahk. Lootevõie on lapse nahal olev rasvane valkjas kaitsekiht, mis näeb välja nagu kreem, selles on nahka kaitsvad ained, sest loode viibib 9 kuud vee sees.

Huvitav fakt

vastsündinu peaBeebi kõige suurem osa on ta pea – kui ta väljub sünnitusteedest, pea eespool, siis ülejäänud keha ja käed-jalad ei venita enam sünnitusteid nii palju, sest on väiksemad. Pea diameeter on umbes 10 cm, koljuluud liiguvad veidi üksteise peale ning niimoodi muutuvad pea kuju ja suurus sünnitusteedes liikumiseks sobivamaks.

Emaka kokkutõmbed aitavad lapsel üsast välja liikuda, sest lükkavad teda, ning naine saab samuti kaasa suruda. Kui lapse pea on tupest väljunud, sünnib ülejäänud keha iseenesest. Pärast sündi hakkab laps kohe hingama ja häälitsema. Ämmaemand kuivatab teda pehme rätikuga, paneb ta ema paljale rinnale ja katab sooja käterätikuga. Ema rinnal olles kuuleb laps ema südamelööke ning võõras keskkond ei ole nii hirmutav, sest ema on endiselt lähedal.

Lapse sünni järel lõigatakse läbi nabaväät, mille kaudu ta on veel emaga ühenduses. Nabaväädi lõikab sageli läbi lapse isa, kui ta on sünnitusel kaasas. Seejärel sünnib ligikaudu poole tunni jooksul platsenta ehk emakook. See on suur pehme maksataolise väljanägemisega ümarjas organ, mille sünnitamine ei ole valulik.

Video: vaata blogija Malluka ilusat fotoseeriat tema sünnitusest sünnitusmajas 2017. aastal.

Huvitav fakt

Mõned pered soovivad platsenta koju kaasa võtta, et see lapse sünni puhul istutatava puu alla maha matta. Nõnda saaks sellest puust lapse elupuu, mis kasvab koos temaga.

Vaginaalne sünnitus või keisrilõige

Vaatamata naise soovile ei pruugi laps sündida vaginaalsel teel. On olukordi, kus lapse või ema tervise seisukohast on meditsiiniliselt ohutum laps ilmale tuua keisrilõike abil. Tegemist on suure ja keerulise operatsiooniga, mistõttu ei tehta seda mõjuva põhjuseta. Seega ei ole võimalik keisrilõike teel sünnitada lihtsalt seetõttu, et naine seda soovib. Iga operatsiooniga kaasnevad ohud ning raseduse ja sünnituse korral on ühe inimelu asemel kaalul hoopis kaks, kolm või mõnikord isegi neli. Kui kasud kaaluvad kahjud üles, on operatsioon vajalik.

Keisrilõige on samuti sünnitamine, kuigi see on operatsioon. Sünnitus ei ole ainult lapse väljumise periood, vaid algab juba palju varem. Mõnikord võib sünnitusabis tekkida ka olukordi, kus esmalt loomulikult alanud sünnitus lõpeb siiski operatsiooniga. Sellisel juhul on esmatähtis alati nii ema kui ka sündimata lapse/laste tervis. Kõikide soov on siiski, et heas seisundis sünnitaja saab rinnale terve vastsündinu.

Emaks ja isaks saamine algab pere loomise mõttest. Sünnitus on ühe perioodi lõpp, aga samas millegi uue algus, sest sellest hetkest saavad naisest ja mehest lisaks ema ja isa.

Huvitav fakt

Mõnikord arvatakse, et keisrilõike teel sünnitavad naised on narkoosis. Tegelikult tehakse enamik keisrilõikeid nii, et sünnitaja on ärkvel ja tuimastatud. Nii näeb vastne ema oma beebit praktiliselt kohe pärast sündi. Seda siiski vaid sel juhul, kus kellegi elu ei ole ohus. Juhul kui tegu on väga erakorralise olukorraga, on sünnitaja üldnarkoosis ehk n-ö magab, et talle oleks võimalik kõige kiiremini abi anda.

opiq.ee ülesanded
Kontrolli oma teadmisi! Avatud kõigile!

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Autorid ja teostus

  • Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
  • Teksti autor Jana Meier, Tartu Tervishoiu Kõrgkool
  • Aitäh Jana Meierile, Marge Mahlale ja Anne Rosenbergile, Tartu Tervishoiu Kõrgkool
  • Toimetaja Ele-Liis Kreek
  • Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
  • Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Pildid ja illustratsioonid