Esimesed kondoomid valmistati linasest riidest või loomapõiest.

Kondoomid olid pikka aega seadusega keelatud. Veel 19. sajandi lõpus olid feministid kondoomide vastu, sest nende kasutamist kontrollisid mehed. Tänapäeval on pöörduvatest meetoditest kondoomi kaasaskandmine ja kasutamine ainus rasestumisvastane meetod, mille korral ka mees saab vastutuse võtta ning mille korrektne rasestumisvastane toime ei sõltu peaasjalikult naisest ja ta kohusetundlikkusest.

Enamik kondoome on libestusega ja neid toodetakse mitmesugustest materjalidest. Seetõttu võib üldistades öelda, et kondoomid sobivad kõigile. Kondoomi kasutamisel meditsiinilised riskid peaaegu puuduvad. Väga harva võib esineda lateksiallergiat, sel juhul võiks kasutada polüuretaanist kondoomi. Ärritust võib nii naisel kui ka mehel tekitada ka kondoomi libestusaine.

Õlipõhised libestid ja õlid muudavad kondoomi hapraks, näiteks beebiõli hävitab 95% kondoomi tugevusest viie minuti jooksul. Samuti kahjustavad kondoomi maapähkliõli, kookosõli, vaseliin, päikesekaitse- ja kehakreem, mõned vanni- ja massaažiõlid ning mõningad seenevastased tupekaudselt kasutatavad ravimid.

Kondoomi ei kahjusta vesi ega veepõhised libestid, glütseriin ega silikoonlibestid.

Muide, naturaalne latekskumm on biolagunev. Õhukeseks töödeldud kondoomidele on siiski lisatud teisi aineid, mistõttu ei ole need keskkonnasõbralikud. Looduses ei lagune ka lateksiallergikutele mõeldud polüuretaanist kondoomid.

Põhilised vead, mida kondoomi kasutades tehakse:

• kondoomi ei kasutata iga vahekorra ajal;
• suguelundid puutuvad enne kondoomi pealepanekut kokku;
• suguelundid puutuvad pärast kondoomi eemaldamist kokku;
• kondoom libiseb pärast erektsiooni kadumist maha;
• sperma lekib kondoomist peenise väljatõmbamise ajal;
• kondoom rebeneb;
• kondoom paigaldatakse ja/või eemaldatakse valesti;
• kasutatakse aegunud või valesti hoiustatud kondoomi.

• kergesti kättesaadav;
• suhteliselt odav;
• lisaks rasestumisvastasele kaitsele pakub ainsana kaitset ka suguhaiguste vastu;
• nii naine kui ka mees saavad vastutada kondoomi olemasolu ja kasutamise eest;
• mõju viljakusele puudub (st rasestumine on võimalik kohe, kui kondoomi ei kasutata);
• puuduvad kõrvaltoimed;
• vajalik ainult seksides (ei vaja eelnevat ettevalmistust);
• sobib kasutamiseks nii vaginaal-, anaal- kui ka oraalseksi ajal.

Võimalikud probleemid:

• kondoomi pealepanemine vähendab vahekorra spontaansust;
• peenise tundlikkus väheneb (tänapäevaste õhukeste kondoomidega on tundlikkuse muutus siiski minimaalne ning võib olla eeliseks, kui vahekorda soovitakse pikendada);
• kondoom võib maha libiseda või rebeneda (väga harva).

Spermitsiidi kasutatakse lisakaitsena koos kondoomi või pessaariga (lateksist õhuke kausike, mis asetatakse tupe ülaossa emakakaela ette, Eestis seda ei turustata). Üldiselt ei soovitata spermitsiidi vähese tõhususe (~70-80%) tõttu kasutada ainsa rasestumisvastase vahendina. Selle sage kasutamine võib põhjustada ka ärritust. Vahend võib olla sobiv neile, kes rasestumise korral on valmis sünnitama.

Spermitsiidi tõhusaks toimimiseks ei tohi enne ega pärast vahekorda suguelundeid seebiga pesta. Genitaalpiirkonna puhastamiseks on lubatud kasutada puhast vett või intiimpesuvahendit, mis ei sisalda seepi.

Spermitsiidi ei soovitata kasutada menstruatsiooni ajal ega koos teiste vaginaalsete ravimitega.

• kasutatakse ainult suguühte korral;
• sobib imetamisperioodil, sest mõjub paikselt ning ei imendu verre ega rinnapiima;
• hormoonivaba.

Võimalikud probleemid:

• sagedasti kasutades (üle kahe korra päevas) võib põhjustada ärritust;
• ei tohiks kasutada ainsa rasestumisvastase vahendina, sest on vähetõhus;
• kasutades tuleb jälgida vahendi sisestamisest kulunud aega.

• väga tõhus rasestumisvastane toime (>99%);
• hoiavad ära emakavälise raseduse (sest ei toimu ovulatsiooni);
• kasutamine pole seotud seksuaalvahekorraga;
• meetod on pöörduv, viljastumisvõime taastub kiiresti;
• vähenevad menstruaaltsükliga seotud häired (nt menstruaalvere hulk, premenstruaalne sündroom);
• menstruatsioon ilmub alati pilli-, plaastri- või tuperõngavabal nädalal ja selle esinemist
  saab vajaduse korral edasi lükata;
• vähenevad rauavaegusaneemia esinemissagedus, akne ja hirsutism, healoomuliste rinnanäärme haiguste esinemine, healoomuliste munasarjatsüstide esinemine, endomeetriumi- ja munasarjavähi tekkerisk, kolorektaalvähi risk;
• esineb soodne toime kilpnäärme üle- või alatalitlusele;
• oletatavalt positiivne toime reumatoidartriidile;
• väheneb risk haigestuda ägedasse ülemiste suguteede põletikku, sest emakakaela lima
  muutub mikroobidele raskemini läbipääsetavaks.

Nii suguteede põletikud kui ka emakaväline rasedus võivad saada viljatuse põhjuseks – seega aitavad kombineeritud vahendid kaasa viljakuse säilimisele.

NB! Hormonaalsed rasestumisvastased meetodid ei kaitse seksuaalsel teel edasi kanduvate haiguste eest! Selleks on tarvis kasutada kondoomi.

• pillide tarvitamist peab iga päev meeles pidama;
• esimestel kasutuskuudel võib esineda iiveldust, rindade hellust, tursetunnet, meeleolukõikumisi (need pole ohtlikud ja tavaliselt mööduvad kahe-kolme kuu jooksul), sagedasem kõrvalnäht esimesel paaril kasutuskuul on ebaregulaarne vähene veritsus;
• kombineeritud hormonaalsete meetodite kasutamise riskid on seotud kardiovaskulaarsete haiguste (infarkt, insult), pahaloomuliste kasvajate ja maksahaigustega.

Kombineeritud hormonaalne meetod pole sobiv naistele, kel on

• probleeme verehüübimisega,
• insult vm arterit kitsendav haigus,
• perekonnas esinenud trombe,
• südamedefekt või südamehaigus, sealhulgas kõrge vererõhk,
• raskekujuline migreen,
• rinnavähk,
• sapipõie või maksahaigus,
• diabeet,
• suur ülekaal (kehamassiindeks üle 30).

Minipillide kasutamist tuleb alustada menstruatsiooni esimesel päeval ning neid tuleb tarvitada pidevalt, iga päev, ilma seitsmepäevase pausita. Tablett tuleb sisse võtta võimalikult samal kellaajal. Kasutamisel pole vanuspiiri – minipille võib kasutada teismeliseeast menopausini.

• minipille võivad kasutada naised, kel esinevad kõrvaltoimed või vastunäidustused kombineeritud preparaatide kasutamisel nende östrogeense komponendi tõttu (nt vere hüübimist mõjutavad haigused, kõrge vererõhk, diabeet, ülekaal, migreen);
• võib kasutada ka rinnaga toitmise perioodil.

Võimalikud probleemid:

• neid peab kasutama väga regulaarselt ja iga päev;
• sage, ebamugav, kuid ohutu kõrvaltoime on vähene ebaregulaarne veritsus; pikemat aega kasutades võib menstruatsioon ära jääda (see pole tervisele ohtlik, aga võib põhjustada asjatut muretsemist);
• kasutamise alguses võib esineda tursetunnet, iiveldust, akneprobleemi, meeleolumuutusi.

Minipille ei saa kasutada ägeda või kroonilise maksahaiguse või hiljutise venoosse tromboosi korral.

Implantaat aitab rasedust vältida emakakaela lima seemnerakkudele läbipääsmatuks muutmise teel ning pärsib mõnedel naistel ka ovulatsiooni. Implantaadi eemaldamise järel taastub viljakus enamasti 3–4 nädala jooksul. Esimest korda paigaldades võib implantaadi ümbrusse tekkida verevalumeid, hellust või turset.

Implantaadi kasutamise korral võivad menstruatsioonid muutuda ebaregulaarseks, kergemaks, raskemaks või pikemaks. Levinud kõrvaltoime on ka menstruatsiooni lakkamine (amenorröa). See pole kahjulik, kuid seda on enne implantaadi kasuks otsustamist hea teada.

• mõju kestab kolm aastat;
• kasutamine ei katkesta seksi;
• sobib, kui kasutada ei saa östrogeenil põhinevaid rasestumisvastaseid vahendeid (nt kombineeritud rasestumisvastaseid tablette, rasestumisvastaseid plaastreid või tuperõngast);
• ohutu kasutada rinnaga toitmise perioodil;
• viljakus normaliseerub kohe, kui implantaat on eemaldatud;
• võib vähendada raskeid menstruatsioone või menstruaalvalu.

Võimalikud probleemid:

• esimestel kuudel võivad esineda ajutised kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, rindade hellus, meeleolu kõikumine;
• menstruatsioonid võivad olla ebaregulaarsed või katkeda;
• võib tekkida või süveneda akne;
• paigaldamiseks ja eemaldamiseks on tarvis teha väike protseduur;
• implantaat ei kaitse sugulisel teel levivate nakkuste eest, mistõttu tuleb vajaduse korral kasutada täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid (näiteks kondoomi).

SOS-pillides suures annuses sisalduv levonorgestreel (LNG) pärsib või lükkab edasi ovulatsiooni ning muudab emaka limaskesta viljastatud munaraku pesastumiseks ebasoodsaks. Lisaks on oletatud, et see pärsib seemnerakkude, munaraku või embrüo liikumist, mõjutab kollaskeha funktsiooni, pärsib viljastumist ja munaraku pesastumist. 

SOS-pillid ei toimi, kui rasedus on juba olemas (viljastatud munarakk on pesastunud emaka limaskestale). Seega ei ole SOS-pillidel raseduse katkemist ehk aborti esile kutsuvat toimet.

Ravim tuleb sisse võtta esimesel võimalusel pärast vahekorda, kuid mitte rohkem kui 3–5 päeva hiljem. Toime on seda tõhusam, mida kiiremini pärast kaitsmata vahekorda tablett võetakse. Kui peamise meetodina kasutatakse kondoomi, võiksid hädaabipillid olla varutud tagavaraks.

SOS-pille pole soovitatav kasutada sagedamini kui kord kuus. Kui sagedasem kasutamine osutub vajalikuks või kasutataksegi neid kord kuus, tuleks kaaluda teisi rasedusvastaseid meetodeid (nt pillid, plaaster, tuperõngas, emakasisene vahend).

• tõhus meetod, mida saab kasutada pärast kaitsmata vahekorda;
• vastunäidustuste vähesus.

Võimalikud probleemid:

• SOS-pillid pole pidevaks kasutamiseks mõeldud meetod!
• kõige sagedasem kõrvaltoime on menstruaaltsükli häire (veritsus mõne päeva järel pärast tarvitamist või menstruatsioon tavapärasest varasem algus), ette võib tulla ka iiveldust, oksendamist.

SOS-pillid on vastunäidustatud raseduse, ägeda porfüüria või maksahaiguse korral. Seega meetodi kasutamiseks absoluutseid vastunäidustusi ei ole.

Kui kasutamise ajal on patsient rase ja soovib rasedust edasi kanda, siis seni teadaolevalt pole leitud tavapärasest rohkem väärarenguga laste sündi või probleeme raseduse kulus.

• kasutamine ei nõua meelespidamist;
• pole seotud seksuaalvahekorraga;
• viljakus taastub kohe pärast vahendi eemaldamist;
• sobib ka noortele, kel on probleeme regulaarse rasestumisvastase vahendi hankimisega või vahendi hoidmisega kodus;
• sobib ka neile, kel on mingil põhjusel vastunäidustatud hormonaalsed meetodid;
• sobib sünnitanud naistele, kel on tarvis pikaajalist kaitset;
• sobib hästi ja saab paigaldada rinnaga toitmise perioodil.

Võimalikud probleemid:

• sobib vaid naistele, kelle seksuaalsuhe on vastastikku monogaamne;
• pole sünnitamata noorte jaoks esmavalik, sest neil on tavaliselt enam seksuaalpartnereid ja selle tõttu suurem risk sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatuda;
• vahend ise ei põhjusta suguteede põletikke, küll aga on põletiku teket soodustav ja selle kulgu raskendav asjaolu, juhul kui suguteedesse satuvad haigustekitajad;
• osal kasutajatel muutuvad menstruatsioonid vererohkemaks ja pikemaks.

Vaskspiraali ei saa kasutada naised, kel

• on kaasasündinud vaheseinaga või kahesarveline emakas;
• esineb sageli suguteede põletikke või on hiljuti läbi põetud äge väikevaagna põletikuline haigus;
• on väga vererohked ja valulikud menstruatsioonid;
• esineb aneemia;
• on teadmata põhjusel veritsused suguteedest;
• esineb vaseallergia;
• on anamneesis bakteriaalne endokardiit või paigaldatud südameklapi protees;
• on HIV.

• sobib naistele, kes vajavad pikaajalist rasestumisvastast kaitset;
• enamikul kasutajatest taandub menstruatsiooniga seotud valulikkus, seega on see eelistatud naistel, kes kannatavad vererohkete ja valulike menstruatsioonide all;
• emaka limaskesta õhenemise tulemusena väheneb menstruatsiooniga erituva vere hulk;
• viiendikul kasutajatest ei esine menstruatsiooni – see on vahendi oodatav ja soovitud toime;
• vahendi eemaldamise korral taastub menstruaaltsükkel (ja viljakus) kiiresti, 1–2 kuu jooksul;
• paksenenud lima emakakaelas takistab lisaks seemnerakkudele võimalike haigustekitajate levimist ülemistesse suguteedesse, aidates sellega kaasa viljakuse hoidmisele;
• väheneb emakavälise raseduse risk.

Võimalikud probleemid:

• kuigi levonorgestreeli soovitud toime on paikne, võib esimestel kasutuskuudel esineda süsteemsele toimele viitavaid nähte (nt akne, iiveldus, peavalu, meeleoluhäired, seksuaaliha muutus), kuid need taanduvad enamasti hiljemalt poole aastaga;
• kuna vahendi mõju emaka limaskestale võtab mõne aja, on teine sageli esinev kõrvaltoime esimesel 3–6 kasutuskuul ebaregulaarne veritsus.

Hormoonspiraali ei saa kasutada naised, kel

• on kaasasündinud vaheseinaga või kahesarveline emakas;
• esinevad sageli suguteede põletikud või on hiljuti läbi põetud äge väikevaagna põletikuline haigus;
• on teadmata põhjusel veritsused suguteedest;
• on ravitud rinnavähki või emakakaela pahaloomulisi kasvajaid;
• on parajasti aktiivne äge maksahaigus;
• on venoosne tromboos;
• on anamneesis bakteriaalne endokardiit või paigaldatud südameklapi protees;
• on HIV.

Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli pikkusest olenemata keskmiselt 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Munarakk püsib viljastamisvalmis umbes 24 tundi, seemnerakud püsivad naise suguteedes viljastamisvõimelised 3–5 päeva.

Ovulatsiooni hindamiseks ja oma keha kaardistamiseks on kasutatud mitmesuguseid kaudseid märke: basaaltemperatuuri mõõtmist (tõuseb 24 tundi pärast ovulatsiooni), emakakaela lima muutumist klaasjaks ja venivaks (vahetult enne ovulatsiooni) ja luteiniseeriva hormooni määramist uriinist (test muutub positiivseks 26–27 tundi enne ovulatsiooni). Mõned päevad enne kuni mõned päevad pärast ovulatsiooni hoidutakse raseduse vältimiseks suguühtest või kasutatakse kondoomi.

Pöördumatute protseduuride peamised eelised on kõrge ja püsiv rasestumisvastane tõhusus ning kõrvaltoimete puudumine. Riskid on seotud peamiselt kirurgilise protseduuriga.

Steriliseerimise kasuks otsustades tuleb teada, et meetod on pöördumatu: munajuhade või seemnejuhade läbitavuse taastamine pole tavaliselt võimalik.

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse järgi võib Eestis täisealist teovõimelist inimest steriliseerida siis, kui esineb vähemalt üks neist tingimustest:

• tal on vähemalt kolm last;
• ta on vanem kui 35-aastane;
• rasedus ohustab naise tervist;
• muud rasestumisvastased vahendid on vastunäidustatud;
• tal on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps;
• tema haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist.