3.5 Rasedus ja loote areng

Üldlevinud teadmise järgi kestab inimese rasedus üheksa kuud. Sageli tekitab segadust, millisest hetkest raseduse suurust arvutatakse. Kokkuleppeliselt loetakse raseduse alguseks naise viimase menstruatsiooni esimene päev. Eeldatava sünnitustähtaja leidmiseks liidetakse sellele päevale 40 nädalat.

Raseduse pikkuseks on seega keskmiselt 40 nädalat ehk 280 päeva. Vaid väike osa lastest sünnib eeldataval sünnitustähtajal. Sünnitus ja vastsündinu loetakse ajaliseks, kui laps sünnib 37. ja 42. rasedusnädala vahel. Kui sünnitus algab enne 37. rasedusnädalat, siis on tegemist enneaegse sünnituse ja vastsündinuga. Peale 42. rasedusnädalat sündinu lapse puhul räägime raseduse ülekandlusest.

Raseduse kestust väljendatakse nädalates ja päevades, näiteks raseduse suurus 14+3 tähendab, et rasedus on kestnud 14 nädalat ja kolm päeva.

Naegele valem

Lapse eeldatava sünnikuupäeva ehk oletatava sünnitustähtaja arvutamiseks: viimase menstruatsiooni kuupäevast lahutatakse kolm kuud ja liidetakse seitse päeva ehk

 

VM-3k+7p

Vararaseduse tunnused

Sirvi läbi raseduse erinevad varajased sümptomid.

Enamasti annab rasedusest märku menstruatsiooni ärajäämine ehk amenorröa.

Enesetunde muutused

Kaasneda võib muutusi enesetundes, näiteks iiveldus. Raseda meeleolud võivad kiiresti vahelduda ning muidu tasakaalukas naine võib senisest kergemini erutuda ja näiliselt pisiasjad võivad teda nutma ajada.

Maitse- ja lõhnaeelistused

Mõni naine muutub lõhnade suhtes ülitundlikuks, võib esineda muutusi maitse-eelistustes ja söögiisus.

Väsimus

Raseduse esimesel trimestril tunnevad last ootavad naised sageli väsimust ning nende unevajadus võib suureneda.

Rindade hellus

Rinnad võivad muutuda valulikuks ja tekkida tursed.

Rasedusaegne iiveldus ja oksendamine algab tavaliselt 7.-8. rasedusnädala paiku ja lõpeb enamasti 12. rasedusnädalaks. Vaevuste põhjuseks on hormonaalsed muutused raseduse ajal. Need kaebused on küll kurnavad ja murettekitavad, kuid ei ole enamasti last ootavale naisele ega raseduse kulule ohtlikud.

Eelmises punktis kirjeldatud varasraseduse tunnuste põhjal siiski rasedust kindlalt kinnitada ei saa: mõnel naisel ei muutu rasedusega enesetundes midagi, samas kui teine võib paari kuu vältel kogeda erinevaid muutusi nii kehas kui psüühikas.

Ka menstruatsiooni puudumise taga võib olla teisi põhjusi peale raseduse, nt stressirohke periood, kaalulangus või mõni tervisemure. Teisalt on võimalik, et raseduse alguses „käivad menstruatsioonid edasi“.

Koduseks raseduse kinnitamiseks kasutatakse rasedustesti, mis põhineb hormooni kooriongonadotropiin (hCG) määramisel uriinist. Testi tulemus on täpsem, kui kasutada selleks esimest hommikust uriini. Sõltuvalt testi variandist pannakse testriba uriini sisse või tilgutatakse uriini testriba aknakesse. Test põhineb värvuse muutumisel: kui värvub ainult kontrolltriip, (mis näitab testi töökorras olekut), siis rasedust ei ole; kui värvub nii kontroll- kui testtriip, on tegemist rasedusega. Kui testtriip värvub nõrgalt, on soovitav testi paari päeva pärast korrata. Uriinist tehtav rasedustest võimaldab rasedust diagnoosida 35-40 päeva möödumisel viimasest menstruatsioonist.

Kooriongonadotropiini saab määrata ka vereseerumist. See võimaldab rasedust diagnoosida juba 9.-10. viljastumisjärgsel päeval ehk juba enne oodatava menstruatsiooni ärajäämist.

Positiivse rasedustesti tulemuse korral tuleks ühendust võtta ämmaemanda, naiste- või perearstiga ja leppida kokku kohtumine. Esimesel kohtumisel tehakse naise nõusolekul ultraheliuuring, mis võimaldab hinnata raseduse olemasolu, suurust ja asukohta. Ultraheli uuringuga saab loote südametööd näha enamasti 6.-7. rasedusnädalal.

Ämmaemand

Eestis on rasedusaegse jälgimise õigus ämmaemandatel, naistearstidel ja perearstidel. Normaalselt kulgeva raseduse spetsialist on ämmaemand.

Ämmaemand on iseseisev spetsialist, kes pakub abi kogu naise viljaka perioodi vältel – enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil, abistab imetamisel, valmistab ette lapsevanema rolliks, nõustab seksuaalkasvatuse vallas ja pereplaneerimisel ning teeb ennetustööd naistehaiguste valdkonnas.

Ämmaemandaks saab õppida Tartu või Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

Rasedustrimestrid

I trimester

Esimesel trimestril toimuvad naise kehas ulatuslikud kohanemis- ja ümberkõlastumisprotsessid. Nendest on tingitud ka võimalikud muutused enesetundes. Esimesed nädalad ja kuud on kõige hapram aeg. Sel ajal esineb kõige rohkem raseduse katkemisi. Sageli ei pruugi raseduse katkemise põhjus selguda, kuid eeldatavalt võib üks peamisi põhjuseid olla loote väärareng. Sellele trimestrile on iseloomulik loote kiire kasv ja areng ning vastuvõtlikkus välistele teguritele, sh näiteks viirusinfektsioonidele, ravimitele, kahjulikele harjumustele.

positiivne rasedustest
Rasedus ja vitamiinid

Mitmekülgse toitumise korral ei ole rasedatele üldjuhul vajalikud kompleksvitamiinid jm toidulisandid. Erandiks on foolhape ja D-vitamiin. Piisav foolhappe tase organismis vähendab loote neuraaltoru defektide riski ning seda võiks profülaktilises doosis (400 mikrogrammi päevas) tarvitada raseduse eel ja raseduse esimesel trimestril.

rasedajooga

II trimester

Teist trimestrit peetakse kõige kergemaks perioodiks: sageli tunnevad naised end energiliselt ning suudavad ja tahavad palju ette võtta. Sel perioodi on enamasti raseduse alguse kaebused möödunud, samas ei sea kasvav beebikõht veel erilisi piiranguid füüsilisele aktiivsusele. Sageli naudivad rasedad seda aega rasedusest kõige rohkem.

III trimester

Kolmandal trimestril tegelevad peatsed vanemad sageli sünnituseks ja vanemluseks valmistumisega. Varasemast kõrgem kehakaal ja suuremad kehamõõdud võivad häirida und ja seada piiranguid füüsilisele aktiivsusele. Siiski on oluline jääda kehaliselt aktiivseks terve raseduse vältel – see ennetab erinevate kaebuste teket, loob paremad eeldused sünnitusega toimetulekuks, aitab kaasa sünnitusjärgsele taastumisele.

Lapseootuse ajal on tulevased lapsevanemad sageli huvitatud sellest, et nende harjumused, eluviis ja toitumine oleksid senisest tervislikumad ja toetaksid kasvava lapse vajadusi.

Vaata toredat inglisekeelset animatsiooni rasedusest!

Loote areng

Raseduse teisest kuni kaheksanda nädalani toimub embrüogenees – embrüo ehk varasloote teke. Embrüogeneesi vältel toimub kudede ja organite moodustumine. Esimesena hakkab toimima südame-veresoonkond: 6. rasedusnädalal on võimalik ultraheliuuringul näha embrüo südametukseid.

Raseduse kaheksandast nädalast kuni sünnituseni toimub fetogenees ehk loote areng. Sel perioodil toimub  kudede ja organite diferentseeritud areng.

Alates 9. rasedusnädalast on loote kasv väga kiire. Arenenud riikides on lapse keskmine sünnikaal 3400 g, millest 50% on olemas 30. rasedusnädalaks. 32. ja 40. rasedusnädala vahel kasvab loode umbes 25 g päevas. Loote kasvamine on tema tervise ja heaolu oluliseks tunnuseks. Seetõttu jälgitakse seda raseduse ajal hoolikalt.

Ämmaemandad mõõdavad igal visiidil raseda kõhtu.

Emakapõhjakõrguse ehk sümfüüs-funduse mõõt annab aimu loote kasvamisest.

 

Rasedusdiagnostika

Platsenta

Platsenta on ema ja loote organ.

See mitmeski mõttes unikaalne organ on naise kehas ainult raseduse ajal.
Eesti keeles nimetatakse platsentat ka emakoogiks.

Platsental on mitmeid ülesandeid:

Varude hoidmine:

Platsentas toimub glükoosi ainevahetus ja selle hoiustamine glükogeeni vormis. Samuti on platsentas raua- ja rasvlahustuvate vitamiinide varud.

Hingamisfunktsioon:

Ehk respiratoorne funktsioon.

Gaasivahetus loote ja platsenta vahel toimub difusiooni teel. Loote hemoglobiini tase on kõrge, et soodustada hapniku transporti.

hemoglobiin ehk punaverelibled

Hemoglobiin on vere punaliblede valk, mis aitab transportida hapnikku.

Toiteline funktsioon:

Ehk nutritiivne funktsioon.

Loode vajab kasvamiseks ja arenguks toitaineid, vett, vitamiine ja mineraale, näiteks glükoosi, aminohappeid, kaltsiumi, rauda, fosforit. Neid kantakse emalt verest üle loote vereringesse. Seejuures suudab platsenta lootele kanda talle vajalikke toitaineid sobivas koguses, nii et emal  võib tekkida mingi aine puudus.

Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K) läbivad vähesel määral platsentat ja pigem raseduse lõpuosas.

Enne platsenta formeerumist ja funktsioneerima hakkamist täidavad loote toitelist funktsiooni trofoblast ehk toitekest, rebukoti vereringe, allantoidne vereringe (allantoisist areneb nabaväät).

Hormoonide eritusfunktsioon

Ehk endokriinne funktsioon.

Lisaks steroidhormoonidele (östrogeen, progesteroon) sünteesitakse platsentas erinevaid platsenta proteiinhormoone.

Östrogeenid mõjutavad emaka verevoolu, aitavad kaasa RNA ja valgu sünteesile ning emaka lihase kasvule. Progesterooni peetakse oluliseks raseduse alguse hormooniks. Ta osaleb immunosupressioonis ja hoiab seega ära raseduse katkemise. Esimesel kaheksal rasedusnädalal toodetakse progesterooni kollakehas, edaspidi võtab platsenta selle funktsiooni üle. Nii östrogeenid kui progesteroon põhjustavad muutusi last ootava naise rinnanäärmetes, valmistades neid ette imetamiseks.

Proteiinhormoonidest tuntuim on inimese kooriongonadotropiin – hCG, mis stimuleerib kollakeha tootma progesterooni ja hoolitseb selle eest, et embrüo saaks emakasse pesastuda. Kaheksandal rasedusnädalal on hCG tase kõrgeim, hakates seejärel astmeliselt langema.

rasedustest  hCG määramisel seerumist

Rasedustestid põhinevad hCG määramisel seerumist või uriinist.

Kaitsefunktsioon:

Platsenta pakub piiratud kaitset infektsioonide eest. Mitmed viirused suudavad platsentaarbarjääri läbida, näiteks tsütomegaloviirus, punetised, HIV. Ehkki mitmed ravimid läbivad platsentaarbarjääri, ei ole need kõik lootele ohtlikud ega kahjulikud. Ravimite tarvitamine raseduse ajal peab olema alati põhjalikult kaalutud otsus. Tubakat, alkoholi ja narkootilisi aineid platsenta välja filtreerida ei suuda ning nende rasedusaegne kasutamine võib põhjustada väärarenguid, enneaegset sünnitust, üsasisest kasvupeetust ja hukkumist.

Kõige tundlikumaks perioodiks on kolmas kuni kaheksas rasedusnädal, mil toimub elundite ja kehaosade kujunemine.

 

Kuidas platsenta välja näeb?

Peale lapse sündi algab sünnituse kolmas ehk päramiste ehk platsentaarperiood. Enamasti tunni aja jooksul irdub ja sünnib platsenta, mille ämmaemand hoolikalt üle vaatab, hinnates selle kuju, suurust, terviklikkust, eripärasid. Mõnel juhul saadetakse platsenta uuringutele, näiteks kui vastsündinu või ema on kehvas seisus või kahtlustatakse infektsiooni. Enamasti siiski küsib ämmaemand perelt, mida nad platsentaga teha soovivad: koju kaasa võtta või sünnitusmajja jätta.

Platsenta on ümara kujuga, tema diameeter on umbes 20 cm ja paksus 2,5 cm. Platsenta ja lapse kaal on omavahel seotud. Lapse sünni ajaks on platsenta kaal umbes 1/7 lapse kaalust. 3500 g kaaluva lapse puhul kaalub platsenta seega umbes 500 g.

Platsental on ema- ja lootepoolne külg. Emapoolne külg on tumepunane, lootepoolne külg on sile ja läikiv, sest seda külge katab amnion ehk looteveekest.

platsenta 

Lootevesi

Looteveekest on üks kolmest lootekestast. Ema üsas on loode ümbritsetud looteveest, mis uueneb pidevalt. Lootevesi venitab looteveekotti suuremaks, et lootel oleks võimalik end vabalt liigutada ning tema luud ja lihased saaksid sümmeetriliselt areneda.

Lootevesi täidab veel teisigi olulisi ülesandeid:

  • hoiab ära nabaväädi pitsumist
  • kaitseb põrutuste ja trauma eest
  • aitab säilitada loote kehatemperatuuri
  • osaleb loote ainevahetuses
  • on bakteritsiidse ja bakteriostaatilise toimega

Raseduse 10. nädalaks on lootevett umbes 30 ml, raseduse lõpuks 700-1000 ml. Lootevesi koosneb 99% ulatuses veest ning on selge läbipaistev vedelik. Raseduse teisel poolel võib see olla hägune, sest sinna satub loote epiteelrakke, looteudemeid, lootevõiet.

Sünnitus võib alata lootevee puhkemise või emaka kokkutõmmete ehk tuhudega. Kui lootevesi sünnituse eel ega ajal ei puhke, siis sünnib laps looteveekotis ehk “õnnesärgis”.

Nabaväät

Nabaväät on olemas juba 5. rasedusnädalaks.

See on ühenduseks loote ja platsenta vahel ning selle kaudu saab loode hapnikku ja toitaineid ning temalt eemaldatakse jääkproduktid.

Nabaväädis on üks veen ja kaks arterit. Seejuures on transpordisuund harjumuspärasele vastupidine: veeni kaudu jõuab looteni hapniku- ja toitainerikas veri, arterites voolab hapnikuvaene veri. Veresooned on ümbritsetud kaitsva ainega, mida nimetatakse Whartoni süldiks.

nabaväät

Nabaväät

Nabaväädis ei ole närve ning selle klemmimine ja läbilõikamine lapse sünni järgselt ei ole valulik.

Rasedusaegsed muutused

Kõige ilmsem ja nähtavam muutus raseda organismis on mõistagi tema kõhu kasvamine. Kuid tegelikult on kõik organsüsteemid rasedusest mõjutatud ja iga elundkonna talituses on muutusi. Eeskätt on need tingitud muutustest hormonaalses süsteemis. Muutused ema organismis loovad lootele tingimused kasvamiseks ja arenguks ning valmistavad naist ette sünnituseks ja emaduseks.

 

Ehkki enamus rasedusaegsetest muutustest taandub pärast lapse sündi, võib näiteks jalanumber raseduse ajal kasvada ja jäädagi suuremaks kui enne rasedust.

Your content goes here. Edit or remove this text inline or in the module Content settings. You can also style every aspect of this content in the module Design settings and even apply custom CSS to this text in the module Advanced settings.

Kasvav emakas

Kasvav ja muutuv emakas pakub lootele parimat keskkonda kasvamiseks ja arenguks. Raseduse ajal muutub emakas õhukeste seintega lihaseliseks organiks, mis „majutab“ endas loodet, platsentat ja lootevett.

Östrogeenid ja progesteroon stimuleerivad emaka kasvu raseduse I trimestril. Emaka seinad saavutavad raseduse I poolel paksuse 3-4 cm, hiljem suurenevad emaka mõõdud tema seinte venimise arvelt. Rasedusega suureneb emaka kaal kuni 20 korda. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid.

Enne rasedust kaalub emakas umbes 70 grammi, sünnituse ajaks aga 1 kg ringis.

Emaka maht on enne rasedust 10 ml, sünnituse ajaks 5 liitrit.

kasvav emakasKui emakas kasvab, muudab ta oma kuju ja asendit. Esimesel trimestril on emakas tagurpidi pööratud pirni kujuline. Teisel trimestril võtab emakas ümarama kuju. Peale 12. rasedusnädalat on emakas nii suur, et hakkab väikesest vaagnast välja kasvama. Rasedus hakkab „välja paistma“ peale 14. nädalat, kuid see on väga individuaalne ja sõltub näiteks naise pikkusest ja kaalust, kõhulihaste treenitusest, eelnenud raseduste arvust, kehahoiust. Umbes 20. nädalaks on emakapõhi kerkinud naba kõrgusele.

Raseduse ajal on emakas nö rahuolekus, kuid raseduse teises pooles omandab emakas võime reageerida ärritusele kokkutõmbega. Peale 4. raseduskuud on emaka kokkutõmbed tunda läbi kõhuseina. Neid nimetatakse Braxton Hicks`i kokkutõmmeteks. Sünnitusaja lähenedes võivad need sageneda ja tugevneda. Kokkutõmbed ergutavad verevoolu platsenta hattude ümber ja soodustavad nii hapniku ülekandmist lootele. Mõnele naisele tekitavad need siiski ebamugavust, eriti kõndides või muul füüsilisel pingutusel. Neid võib mõnikord segamini ajada tõelise sünnitegevusega. Sünnituse korral on kontraktsioonid regulaarsed ja järjest tugevnevad, põhjustades emakakaela avanemist.

Verevool emakasse ja platsentasse formeerub täielikult I trimestri lõpuks. Vere hulk tõuseb kiiresti, kui emakas hakkab suurenema. Väljakantud raseduse korral asub 1/6 ema verest emaka veresoontes. Nii tagatakse lootele piisav hapniku ja toitainete varustatus. Emakast läbivoolava vere hulk on ~500 ml/min. Emaka enda hapnikuvajadus tõuseb pooleni loote vajadusest.

Muutused rinnanäärmetes tekivad tavaliselt raseduse kuuendal nädalal: need muutuvad suuremaks ja pingsamaks. Rinnanibud suurenevad ja pigmenteeruvad, tumedamaks muutub ka nibuväli ehk areool. Nahaalused veenid laienevad, võivad muutuda nahast läbikumavaks.

Raseduse ajal toimub ettevalmistus imetamiseks. Hormoonide kõrge tase stimuleerib rinnanäärme alveoolide ja piimajuhade arengut ning kasvu. Rinnanäärmete kude on funktsioneerimiseks valmis juba raseduse keskel. Ternespiima esineb rinnanäärme rakkudes juba peale kolmandat raseduskuud. Alates 16. rasedusnädalast võib nibudest erituda ternespiima ehk kolostrumi – see on eelpiim, mille värvus varieerub valgest kuni oranžini.

Muutused südame-veresoonkonnas

Suurenenud emaka poolt tõstetud vahelihas muudab südame asendit – tõstab seda ülespoole ja pöörab vasakule ette. Veremaht suureneb raseduse ajal 40-50%, mis tekitab kerget südamelihase hüpertroofiat. Peale sünnitust see taandub. Kuna plasma koguse tõus on suurem kui erütrotsüütide massi tõus, siis kujuneb välja füsioloogiline aneemia, mis väljendub analüüsides muuhulgas hemoglobiini langusena.

Rauavajadus kasvab raseduse ajal. Siiski on raualisandite tarvitamine soovitav alles siis, kui vereanalüüsidest ilmnevad märgid rauavaegusest.

Veremahu tõusuga

  • tagatakse suurenenud emaka verevarustus,
  • ema ja loote koed varustatakse piisavalt hapniku ja toitainetega,
  • luuakse reserv verekaotuse asendamiseks sünnituse ajal ja järel.

Raseduse teises pooles võivad naised kannatada vena cava kompressiooni all: selili lamades väheneb vere tagasivool ülakehasse ja tekib verepuudus ajus, südames ja mujal tsentraalses vereringes. Naine tunneb end halvasti, võib isegi minestada. Aitab naise pööramine küljele.

Raseda jalgades võib aeglustuda verevool ja tekkida venoosne pais. Selle tagajärjeks on tursed ja veenide laienemine.

Südame löögisagedus Tõuseb 10 – 15 löögi võrra
Veremaht Tõuseb ~1500 ml võrra (40 – 50%)
Erütrotsüütide mass Tõuseb ligikaudu 17%
Hemoglobiin Langeb
Südame löögimaht Suureneb 30 – 50%

Tabel. Muutused raseda südame-veresoonkonnas

Muutused hingamissüsteemis

Muutused kopsufunktsioonis on osaliselt tingitud kasvavast emakast. Diafragma tõuseb enam kui neli sentimeetrit. Rinnakorvi liikuvus suureneb ja rindkere ümbermõõt kasvab kuni kümme sentimeetrit. Vaatamata südame ja diafragma asendi muutustele tagab rinnakorvi laienemine kopsumahu säilimise.

Hingamine muutub raseduse ajal sügavamaks. Hingamisteedesse siseneva ja sealt väljuva õhu hulk suureneb, kuid hingamissagedus jääb tavaliselt samaks või tõuseb õige vähe.

Ülemised hingamisteed muutuvad vererohkemaks ja kohevamaks. Kapillaarid laienevad ja täituvad, põhjustades limaskesta turset. See võib põhjustada ninakinnisust, ninaverejooksu, hääle muutumist.

Põhiainevahetuse tase muutub raseduse jooksul, olles tavalisest 15–20% kõrgem. Seda peegeldab suurenenud hapniku omastamine, mis katab loote, platsenta ja ema organite suuremad vajadused.

Perifeersete veresoonte laienemine ja higinäärmete töö suurenemine aitavad eraldada tekkinud liigset soojust. Seetõttu ei talu paljud rasedad liiga sooja keskkonda.

Hingamissagedus Muutumata või veidi tõusnud
Kopsumaht Muutumata
Sissehingamismaht Suurenenud
Väljahingamismaht Langenud
Hapniku tarbimine Tõusnud 15 – 20%

Tabel. Muutused hingamissüsteemis

Muutused neerutalitluses

Neerustruktuuride muutusi põhjustavad rasedushormoonid, suurenenud emaka surve ja suurenenud veremaht. Neerutalitlus aktiviseerub raseduse ajal oluliselt, kuna neerude kaudu eritatakse nii ema kui loote ainevahetusproduktid.

Tavaliselt imenduvad neerudest tagasi kõik plasmas esinevad toitained, ka glükoos. Rasedail on suhkru tagasiimendumine häiritud ja seda võib esineda uriinis vähesel hulgal. Vähesel määral võib uriinis esineda valku. Kui lisaks uriinis leiduvale valgule on rasedal kõrge vererõhk (>140/90mmHg), tuleb olla tähelepanelik, sest see võib viidata tõsisele komplikatsioonile – preeklampsiale.

Raseduse ajal võivad naised kaevata põieärrituse ja sagedasema (ka öise) urineerimisvajaduse üle. Sagenenud urineerimist põhjustab raseduse algul põie tundlikkuse tõus, hiljem on selle põhjuseks suureneva emaka surve. Põielihased lõtvuvad rasedushormoonide toimel ja põie maht võib suureneda kuni 1500 ml-ni. Samas surub suurenenud emakas põiele, põhjustades tugevat urineerimise vajadust isegi siis, kui uriini kogus põies on väike.

Muutused seedeelundkonnas

Raseduse algul esineb tihti iiveldust ja oksendamist, muutuda võivad maitse-eelistused ja tekkida kummalised isud. Raseda seedimine on aeglasem, sest rasedushormoonid (progesteroon) lõõgastavad soole seinas olevaid silelihaseid. See võib põhjustada kõhukinnisust. Suurenenud emaka tõttu asetseb magu kõrgemal ja raseduse kolmandal trimestril võivad tekkida kõrvetised.

Raseduse ajal on raske diagnoosida apenditsiiti ehk pimesoolepõletikku, sest ussripik on nihkunud tunduvalt kõrgemale ja külgmisele.

Rasedusaegne kaalutõus on individuaalne ning sõltub muuhulgas raseduseelsest kaalust: suurema kehamassiindeksiga rasedad võtavad rasedusega enamasti vähem juurde kui väiksema kehamassiindeksiga naised. Kehamass suureneb loote, lootevee, platsenta, emaka, rindade, koevedelike, veremahu, rasvkoe ja varude suurenemise tagajärjel.

Muutused nahas ja nahaaluses koes

Ehkki täpne tekkemehhanism ei ole teada, tekivad neerupealise intensiivistunud talitlusest ja hormoonide (östrogeen, progesteroon, melatoniin) kõrgematest tasemetest muutused naha pigmentatsioonis. Kõige tavalisemad pigmentatsiooni alad on alakõhu keskjoon ning nägu. Samuti muutuvad tumedamaks rinnanibud ja nibuväljad, mõnikord ka kaenlaalused.

  • Raseda mask ehk chloasma on laiguline / tumedam ala näol: otsmikul, põsesarnadel, ninal, ülahuulel. Päevitamine võib pigmentatsiooni intensiivistada. Laigud kaovad kuude jooksul peale sünnitust.
  • Kõhu valgejoone (linea alba) tumenemisel tekib tumedam joon sümfüüsist rinnakuni – linea nigra. Kõigil rasedatel linea nigra’t ei esine. Peale sünnitust pigmentatsioon kaob, kuid sageli linea alba ei muutugi sama heledaks kui ta oli enne esimest rasedust.
  • Emaka kiire kasvu tõttu tekib kõhuseinte ülevenitus. Kõhunahal võivad tekkida rasedusjutid ehk striiad – nahaaluse sidekoe rebendid. Striiasid võib esineda ka rindadel ja puusadel. Esialgu on rasedusjutid punakad-lillakad, pärast sünnitust muutuvad need valkjaks.
  • Veresooneämblikud ehk angioomid tekivad arterioolide laienemisel kaelal, rinnal, näol, käevartel. Peale sünnitust nad kaovad.

Küllalt sageli tunnevad rasedad kõhunaha sügelust. Sel puhul võib aidata naha niisutamine kreemide ja õlidega. Kui sügelus kimbutab peopesadel-jalataldadel, tuleks sellest teada anda oma ämmaemandale. Tegemist võib olla häirega maksafunktsioonis.

Teksti koostas ämmaemand Liis Raag (Next Fertility Nordic) ja Eesti Ämmaemandate Ühingu president

Kasutatud materjalid

Täname ämmaemand Liis Raag’i teksti koostamise eest!

Pildid ja illustratsioonid:
Rasedusdiagnostika pilt MART PRODUCTION – Pexels
Platsenta ja beebi pilt @brgfx – www.freepik.com
Esimese trimestri pilt: Tima Miroshnichenko from Pexels
Teise trimestri pilt:  Yan Krukov from Pexels
Kolmanda trimestri pilt: Amina Filkins from Pexels
Platsenta pilt
Hemoglobiin @starline – www.freepik.com
Raseduse mõõtmine – Photo by RODNAE Productions from Pexels
Nabaväät – Photo by Vidal Balielo Jr. from Pexels
Rasedusaegsed muutused – Photo by lucas mendes from Pexels
Kasvav emakas – Woman photo created by valuavitaly – www.freepik.com

Animatsioonid: Kerti Alev