1.7. Raseduse katkestamine – abort

Raseduse katkestamine ehk abort on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest. Aborti on võimalik teostada kas kirurgiliselt või võttes ravimeid (medikamentoosselt).

Raseduse katkestamist Eesti Vabariigis reguleerib raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, millega määratakse kindlaks raseduse katkestamise ja steriliseerimise tingimused ja kord. Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil ning mitte keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist oma rasedust katkestama. Nõusolek raseduse katkestamiseks peab olema vormistatud kirjalikult.

Rasedust võib katkestada naise enda soovil, kui rasedus on kestnud vähem kui 12 nädalat ehk kõige hiljem 11 nädalat+ 6 päeva.

Mõningatel meditsiinilistel näidustustel võib osutuda vajalikuks rasedus katkestada ka hiljem kui 12 nädalat. Raseduse katkestamine meditsiinilistel näidustustel (vt allpool) on lubatud, kui rasedus on kestnud kauem kui 12 ning vähem kui 22 nädalat ehk hiljemalt 21 nädalat+ 6 päeva.

Naise enda soovil raseduse katkestamine on tasuline teenus, mille hind sõltub patsiendi ravikindlustuse olemasolust ning raseduse katkestamise meetodist. Kui rasedus on olnud soovitud, kuid ei ole kulgenud plaanipäraselt, (nt lootel puudub südametegevus), võib osutuda samuti vajalikuks raseduse katkestamine. Sellisel juhul ei erine protseduuri kulg naise enda soovil katkestamisest, kuid sel juhul ei ole teenus naisele tasuline.

Meditsiinilised näidustused raseduse katkestamiseks on seadusega reguleeritud ning nendeks loetakse järgmisi olukordi: 

Huvitav fakt

Ühekordsest juhuslikust ilma kaitsevahenditeta vahekorrast on rasedaks jäämise võimalus ~15 protsenti. Püsisuhtes ilma kaitsevahenditeta regulaarselt vahekorras olles on tõenäosus aasta jooksul rasestuda 85%.

rasedus ohustab raseda tervist;

sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus;

raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist;

rase on alla 15-aastane;

rase on üle 45-aastane.

Seadusega on reguleeritud, kes võib aborti teostada ning kus peaks raseduse katkestamine toimuma. Aborti võib teostada ainult günekoloog ehk naistearst ning rasedust võib katkestada tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamiseks günekoloogia tegevusluba.

Protseduurile eelneb alati arstlik visiit, mille käigus patsient nõustatakse erinevate raseduse katkestamise meetodite osas ning teostatakse järgmised uuringud:

emakas

Günekoloogiline läbivaatus

ultraheli

Ultraheli raseduse tuvastamiseks ja suuruse kindlaksmääramiseks;

tupeanalüüsid emakakaelast

Tupeanalüüsid emakakaelast

vereanalüüs veeniverest

Vereanalüüsid veeniverest

Rasedust katkestada soovivale naisele peab tervishoiutöötaja enne raseduse katkestamist selgitama raseduse katkestamise olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke tüsistusi.

Raseduse katkestamise nõustamise kohta koostatakse vastav dokument, mille allkirjastavad nõustatud isik ja nõustamise läbiviinud tervishoiutöötaja. Nõustamisakt vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb tervishoiutöötajale ja teine antakse nõustatavale. Sõltuvalt tervishoiuteenust pakkuva asutuse võimalustest pakutakse vajadusel rasedust katkestada soovivale patsiendile ka raseduskriisinõustamist.

Raseduse katkestamine ravimite abil ehk medikamentoosne abort

Medikamentoosne abort on raseduse katkestamine ravimite abil. Eestis kasutatakse raseduse katkestamiseks selleks ette nähtud toimeaineid (toimeaine on meditsiinis kasutatav termin ravimite kohta, millel on organismile oodatav toime, teinekord ka kõrvaltoime. Toimeaine peab kaaluma üles kõrvaltoimetega kaasnevad riskid, et seda oleks võimalik tänapäeva meditsiinis kasutada) misoprostool ja mifepristoon.

Esimesel visiidil, kui patsient on otsustanud medikamentoosse abordi kasuks, manustatakse pärast raseduse tuvastamist ravimit suu kaudu.

Teisel visiidil (24‒48 tundi pärast mifepristooni ) antakse toimeainet tupe või suu kaudu. Protseduur toimub haigla päevastatsionaaris eelmisel visiidil kokkulepitud päeval ja kellaajal.

Pärast esimese mifepristooni manustamist katkeb rasedus 2–5% juhtudest ja kui see ultraheliuuringuga kinnitatakse, pole hilisem misoprostooli manustamine vajalik. Pärast misoprostooli manustamist katkeb rasedus enamikul naistest 4–6 tunni, 90% naistest 24 tunni vältel.

Kui patsient on reesusnegatiivse verega ja raseduse suurus on kestnud üle 9 nädala, antakse pärast raseduse katkestamist toimeainet, mis sisaldab antikehasid reesusfaktori vastu, et ennetada võimalikku reesuskonflikti järgnevate raseduste ajal.

haiglas
Raseduse “tabletiga” ehk medikamentoosse katkestamisega kaasnevad sümptomid

Toimeainepõhiselt raseduse katkestamist võib võrrelda raseduse iseenesliku katkemise protsessiga, mille käigus tekivad valulikud emaka kokkutõmbed ja vereeritus tupest. Kramplike alakõhuvalude esinemine on tavapärane paari tunni kuni paari päeva vältel. Lisaks emotsionaalsele toetusele kasutatakse raseduse “tabletiga” katkestamisel valuvaigistavaid ravimeid.

Pärast aborti esinev vereeritus on tavalise menstruatsiooniga võrreldes rohkema verehulgaga ja pikema kestvusega, kuid ei mõjuta enamasti vere hemoglobiini taset. Veritsus on kõige intensiivsem 3−6 tundi pärast misoprostooli andmist. Mida suurem on rasedus, seda intensiivsem kipub olema vereeritus tupest. Pärast raseduse katkestamist kestab vereeritus tupest (tegemist ei ole menstruatsiooniga) vähenevas hulgas keskmiselt 2 nädalat, kuid üksikutel juhtudel kuni 45 päeva.

Tabletiabordiga kaasnevad riskid

Raseduse katkestamine on üldiselt ohutu protseduur, siiski tuleb arvestada järgmiste võimalike tüsistustega, mil on vajalik erakorraline pöördumine naistearsti vastuvõtule või ööpäevaringselt haigla erakorralise vastuvõtu osakonda.

Verejooks

(esinemissagedus <1 : 1000)

Kui kahe järjestikuse tunni vältel märgub kaks suure imavusega hügieenisidet, esineb vereklompide eritumine, minestamine ja tugev nõrkustunne, on tegemist olukorraga, mis nõuab erakorralist abi. Kui vereeritus tupest on kestnud kauem kui 45 päeva pärast medikamentoosset aborti või vereeritus jätkub pärast järgmist menstruatsiooni, on vajalik pöörduda erakorraliselt naistearsti vastuvõtule.

Raseduse jätkumine

(<1:100)
Raseduse jätkumise tõenäosus suureneb kauem kestnud raseduse korral. Raseduse jätkuva kasvamise kinnitab naistearst ning antud olukorras tuleb raseduse katkestamise protseduuri korrata – selleks teostatakse emakaõõne kirurgiline puhastamine või manustatakse korduvalt misoprostooli.

Vaagnaorganite põletik

Põletikule võivad viidata palavik, alakõhuvalu, külmavärinad ja/või mädane eritis tupest. Kui pärast misoprostooli manustamist kestab palavik üle 4 tunni või tekib palavik järgmistel päevadel pärast misoprostooli manustamist, võib viidata põletikule. Valulike emaka kokkutõmmete esinemine on tavapärane paari tunni kuni paari päeva vältel. Valud koos tugevama veritsuse ja/või palavikuga vajavad täpsustavaid uuringuid.

Mittetäielik abort

(5:100)
Mittetäieliku raseduse katkemise korral, kui puuduvad rohke vereeritus ja põletikutunnused, on lubatud rakendada jälgimistaktikat; Paljudel juhtudel tühjeneb emakaõõs iseeneslikult pärast menstruatsiooni. 5% patsientidel võib mittetäieliku abordi tõttu olla vajalik kirurgiline sekkumine või korduv misoprostooli manustamine

Pärast raseduse ravimiga katkestamist

Abordijärgse vastuvõtu vajalikkuse otsustab ja lepib kokku naistearst. Kindlasti on vajalik järelkontroll patsientidele, kelle rasedus oli katkestamise hetkel suurem kui 9 nädalat ja/ või kelle rasedus katkes kodus.

Kahe nädala vältel pärast raseduse katkemist ei ole soovitatav elada seksuaalelu ilma kondoomita, ei tohiks kasutada tupetampoone, viibida vannis ega ujuda.

Menstruatsioon algab umbes 4−6 nädalat pärast raseduse katkestamist. Kui seda ei ole toimunud, tuleks pöörduda naistearsti vastuvõtule.

Raseduse kirurgiline katkestamine

Kirurgiline abort on raseduse katkestamine kirurgilisel meetodil. Raseduse katkestamise protseduurile eelneb günekoloogiline läbivaatus. Esimesel visiidil tuvastatakse rasedus ja selle kestus, määratakse vajalikud analüüsid ja vajadusel ravi ning nõustatakse rasedust katkestada soovivat isikut. Raseduse tuvastanud arsti on vajalik informeerida oma tervislikust seisundist, kõigist põetud ja käesolevatest haigustest, tarvitavatest ravimitest ja võimalikest allergiatest ravimite suhtes.

Teisel visiidil teostatakse raseduse katkestamine vaakumaspiratsiooni teel. Protseduur toimub haigla päevastatsionaaris eelmisel visiidil kokkulepitud päeval ja kellaajal. Raseduse kirurgilise katkestamise käigus laiendatakse lühiajalise narkoosi all emakakael ning rasedus katkestatakse kasutades vaakumaspiratsiooni. Enne kirurgilist aborti võib osutuda vajalikuks emakakaela ettevalmistus ravimite manustamisega.

Protseduuri teostamise hommikul
  • Ei tohi süüa ega juua;
  • Ei tohi närida närimiskummi ega suitsetada;
  • Tuleb võtta varasemalt krooniliste haiguste tarbeks jm määratud ravimid vähese veega;
  • Enne protseduuri tuleb tühjendada põis.
Pärast protseduuri

Pärast protseduuri on vajalik viibida mõne tunni jooksul päevastatsionaaris, et mööduks esmane narkoosi mõju ja oleks tagatud, et valuvaigistid toimivad. Samal päeval pärast narkoosi ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud.

Kui naine on reesusnegatiivne ja raseduse suurus on kestnud üle 9 nädala, antakse pärast raseduse katkestamist toimeainet, mis sisaldab antikehasid reesusfaktori vastu.

Raseduse kirurgilise katkestamise võimalikud tüsistused

Raseduse katkestamine on üldiselt ohutu protseduur, kuid siiski tuleb arvestada järgmiste võimalike tüsistustega:

  • Raseduse jätkumine (esinemissagedus <1 : 100) ‒ abordi protseduuri tuleb korrata;
  • Mittetäielik abort (2 : 100) ‒ abordi protseduuri tuleb korrata;
  • Verejooks > 500 ml (vereülekannet nõudva verejooksu risk on < 1 : 1000);
  • Emaka perforatsioon ehk mulgustumine abordi käigus (1‒4 : 1000);
  • Emakakaela vigastus (< 0,2 : 100);
  • Vaagnaorganite põletik pärast aborti on enamasti põhjustatud eelnevast sugulisel teel levivast nakkusest. Selleks et vähendada infektsiooni riski, teostatakse enne aborti analüüsid seksuaalsel teel levivatele nakkustele, määratakse vajadusel ravi või soovitatakse antibakteriaalset profülaktikat;
  • Narkoosi tüsistused, mis on seotud eeskätt ülitundlikkusega ravimitele (0,5 : 10 000).
Põhjused, millega pöördutakse pärast kirurgilist aborti naistearsti vastuvõtule või ööpäevaringselt haigla erakorralise vastuvõtu osakonda
  • Tugev valu või valu intensiivsuse suurenemine;
  • Verejooks, mis on suurem kui tavapärase menstruatsiooni ajal või kestab kauem kui kaks nädalat;
  • Minestamine;
  • Oksendamine;
  • Kõrge palavik üle 24 tunni, külmavärinad;
  • Ebameeldiva lõhnaga või mädane eritis tupest.

Raseduse jätkumise kahtlusel (rindade hellus ja suurenemine, iiveldus ja oksendamine, väsimus, muutunud isu, sagenenud urineerimine jm) tuleks pöörduda erakorraliselt naistearsti vastuvõtule.

Pärast raseduse kirurgilist katkestamist

Abordijärgse visiidi vajalikkuse otsustab ja lepib kokku naistearst abordile eelnenud visiidi käigus.

Kahe nädala vältel pärast aborti ei ole soovitatav tupetampoonide kasutamine, vannis käimine, ujumine ega seksuaalsuhe ilma kondoomita.

Järgmine menstruatsioon peaks algama 4−6 nädalat pärast raseduse katkestamist. Kui seda ei ole toimunud, tuleks pöörduda naistearsti vastuvõtule.

Omal soovil raseduse katkestamisi

Muu raseduse katkemine, sh peetunud rasedused

Raseduse iseeneslik katkemine

Meditsiinilisel näidustusel katkestamine

Soovimatust rasedusest hoidumine

Pärast raseduse katkestamist taastub rasestumisvõime kohe, mistõttu tuleb uue raseduse vältimiseks alustada efektiivse rasestumisvastase meetodi kasutamist kohe pärast aborti. Sobivate rasestumisvastaste meetodite kasutamise osas nõustatakse patsienti günekoloogi või ämmaemanda poolt juba enne raseduse katkestamise protseduuri ning lepitakse kokku sobiv kontratseptsioonimeetod.

Hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate (pillid, minipillid, implantaat, süstitavad progestageenid) võib hakata kasutama samal päeval kui manustatakse mifepristooni tablett, kuid mitte hiljem kui neljandal abordijärgsel päeval.

Tuperõnga ja plaastri korral tuleb alustada kasutamist hiljemalt abordi toimumise päeval.
Enne emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamist tuleb kinnitada abordi toimumine.

Planeerimata rasedusest hoidumine on mõlema partneri ühine vastutus!

Digiõpiku valmimiseni ja OPIQ.ee liidestumiseni

Day(s)

:

Hour(s)

:

Minute(s)

:

Second(s)

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Teksti autor:  Kersti Maala, vanemämmaemand, Tartu Ülikooli Kliinikum

Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev.

Infot kontrollis: dr. Liisa Viirmaa NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Pildid ja illustratsioonid:
Avalehe video: Pond5.com
Ikoonid: Freepikwww.flaticon.com

Vaata lisaks

Videod inglise keeles: