Raseduse medikamentoosset katkestamist võib võrrelda raseduse iseenesliku katkemise protsessiga, mille kestel tekivad valulikud emaka kokkutõmbed ja vereeritus tupest. Kramplike alakõhuvalude esinemine on tavapärane paari tunni kuni paari päeva vältel. Lisaks emotsionaalsele toetusele kasutatakse sel moel raseduse katkestamise juures valuvaigistavaid ravimeid.

Pärast aborti esinev vereeritus on tavalise menstruatsiooniga võrreldes suurem ja kestab kauem, kuid ei mõjuta enamasti vere hemoglobiinitaset. Veritsus on kõige intensiivsem 3−6 tundi pärast toimeaine võtmist. Mida suurem on rasedus, seda intensiivsem kipub olema vereeritus tupest. Pärast raseduse katkestamist kestab vereeritus tupest (tegemist ei ole menstruatsiooniga) aegamööda hääbudes keskmiselt kaks nädalat, kuid üksikutel juhtudel kuni 45 päeva.

(esinemissagedus <1 : 1000)

Kui kahe järjestikuse tunni vältel märgub kaks suure imavusega hügieenisidet, esineb vereklompide eritumist, minestamist ja tugevat nõrkustunnet, on tarvis erakorralist abi.

Kui vereeritus tupest on kestnud kauem kui 45 päeva pärast medikamentoosset aborti või vereeritus jätkub pärast järgmist menstruatsiooni, on vaja pöörduda erakorraliselt naistearsti vastuvõtule.

(esinemissagedus <1 : 100)

Rasedus võib suurema tõenäosusega jätkuda kauem kestnud raseduse korral. Raseduse jätkuva kasvamise kinnitab naistearst. Sellisel juhul tuleb raseduse katkestamise protseduuri korrata: selleks puhastatakse emakaõõs kirurgiliselt või manustatakse korduvalt misoprostooli.

(esinemissagedus <1%)

Vaagnaorganites tekkinud põletikule võivad viidata palavik, alakõhuvalu, külmavärinad ja/või mädane eritis tupest. Kui pärast misoprostooli manustamist kestab palavik üle 4 tunni või tekib palavik järgmistel päevadel pärast misoprostooli manustamist, võib see viidata põletikule.

Valulikke emaka kokkutõmbeid esineb tavaliselt paari tunni kuni paari päeva vältel. Valud koos tugevama veritsuse ja/või palavikuga vajavad aga täpsustavaid uuringuid.

(esinemissagedus 5 : 100)

Mittetäieliku raseduse katkemise korral, kui puuduvad rohke vereeritus ja põletikutunnused, on lubatud rakendada jälgimistaktikat. Paljudel juhtudel tühjeneb emakaõõs iseeneslikult pärast menstruatsiooni. 5% patsientidel võib mittetäieliku abordi tõttu olla vajalik kirurgiliselt sekkuda või korduvalt misoprostooli manustada.

Abordijärgse vastuvõtu vajalikkuse otsustab ja lepib kokku naistearst. Järelkontrollis peavad kindlasti käima patsiendid, kelle rasedus oli katkestamise hetkel suurem kui 9 nädalat ja/või kelle rasedus katkes kodus.

Kahe nädala vältel pärast raseduse katkestamist ei soovitata elada seksuaalelu ilma kondoomita, lisaks ei tohiks kasutada tupetampoone, käia vannis ega ujuda.

Menstruatsioon algab umbes 4–6 nädalat pärast raseduse katkestamist. Kui seda ei ole toimunud, tuleks pöörduda naistearsti vastuvõtule.

• ei tohi süüa ega juua;
• ei tohi närida närimiskummi ega suitsetada;
• tuleb võtta varem krooniliste haiguste tarbeks jm määratud ravimid vähese veega;
• tuleb enne protseduuri tühjendada põis.

Raseduse kirurgilise katkestamise järel tuleb mõni tund viibida päevastatsionaaris, et mööduks esmane narkoosi mõju ja oleks tagatud, et valuvaigistid toimivad. Samal päeval pärast narkoosi ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida.

Kui naise veri on reesusnegatiivne ja rasedus on katkestamise hetkel kestnud üle 9 nädala, antakse pärast raseduse katkestamist toimeainet, mis sisaldab antikehasid reesusfaktori vastu.

Raseduse kirurgiline katkestamine on üldiselt ohutu protseduur, kuid selle juures tuleb siiski arvestada võimalike tüsistustega:

• raseduse jätkumine (esinemissagedus <1 : 100) ‒ sel juhul tuleb protseduuri korrata;
• mittetäielik abort (esinemissagedus 2 : 100) ‒ protseduuri tuleb korrata;
• verejooks üle 500 ml (vereülekannet nõudva verejooksu risk on <1 : 1000);
• emaka mulgustumine ehk perforatsioon (esinemissagedus 1‒4 : 1000);
• emakakaela vigastus (esinemissagedus <0,2 : 100);
• vaagnaorganite põletik pärast aborti on enamasti põhjustatud eelnevast sugulisel teel levivast nakkusest – infektsiooni riski vähendamiseks tehakse enne aborti analüüsid seksuaalsel teel levivate nakkuste avastamiseks, määratakse vajaduse korral ravi või soovitatakse antibakteriaalset profülaktikat;
• narkoositüsistused, mis on seotud eeskätt ülitundlikkusega ravimite suhtes (esinemissagedus 0,5 : 10 000).

• tugev valu või valu tugevnemine;
• verejooks, mis on suurem kui tavapärase menstruatsiooni ajal või kestab üle kahe nädala;
• minestamine;
• oksendamine;
• kõrge palavik üle 24 tunni, külmavärinad;
• ebameeldiva lõhnaga või mädane eritis tupest.

Kui võiks kahtlustada raseduse jätkumist (sellest annavad märku näiteks rindade hellus ja suurenemine, iiveldus ja oksendamine, väsimus, muutunud isu, sagenenud urineerimine jm), tuleks pöörduda erakorraliselt naistearsti vastuvõtule.

Abordijärgse visiidi vajalikkuse otsustab ja lepib kokku naistearst abordile eelnenud visiidil.

Kahe nädala vältel pärast aborti ei ole soovitatav tupetampoone kasutada, vannis käia, ujuda ega olla kondoomita vahekorras.

Järgmine menstruatsioon peaks algama 4–6 nädalat pärast raseduse katkestamist. Kui seda ei ole toimunud, tuleks pöörduda naistearsti vastuvõtule.