2.2. Kehaväline ehk in vitro viljastamine (IVF)

Kunstlik viljastamine on abivahend raseduse kandmiseks ja lapse sünnitamiseks, kui rasestumine loomulikul teel ei õnnestu. IVFi näol on tegemist maailmas enim kasutatud lastetusravi meetodiga. Selle puhul kogutakse naise munarakud ja mehe spermatosoidid Petri tassile ning viljastamine ja embrüo loomine toimub kehast väljaspool. Hiljem siirdatakse embrüo emakasse.

Esimene kunstliku viljastamise protseduur leidis aset juba 1977. aastal, mille tulemusel sündis Inglismaal 25. juulil 1978 Louise Brown. Seega on tegemist kaasaegse meditsiini lahendusega, mis on arenenud üle 40 aasta.

Kunstliku viljastamise teema on toodud keskkooli õppematerjali hulka, kuna on oluline aru saada ja mõista kolme viljakust läbinisti mõjutavat tasandit:

  1. Kaasajal lükkub esimese lapse sünnitamise aeg aina edasi, naisepoolne viljakus aga hakkab füsioloogiliselt kahanema juba 35. eluaastast.
  2. Kunstlik viljastamine ei ole “võluvahend”, mis aitab kõiki ja koheselt. Kui loomulikul teel viljastumine ei õnnestu, on reaalselt võimalik aastaid kunstliku viljastamise tsükleid läbida ja lapse tulekut oodata.
  3. Maailmas, kus on globaalsel tasemel probleeme ülerahvastatusega, palju lapsi vajab lapsendamist ja turvalist kodu, tekib mõnikord küsimus, kas ja miks on kunstlik viljastamine üldse vajalik. Kunstlik viljastamine on kanda kinnitanud ning arenenud, kuna paljudel inimestel on bioloogiline tung edasi kanda oma geneetilist pärandit omaenda lapse kaudu. Kunstlik viljastamine on üks võimalikest viisidest, et leevendada viljakusprobleemidega inimeste emotsionaalset valu.

Kokku on kunstliku viljastamise abil maailmas sündinud juba üle 8 miljoni lapse. Eestis sünnib aastas IVFi abiga rohkem kui 600 last, mis moodustab umbes 4% kõikidest vastsündinutest. Vaata ka Tervise Arengu Instituudi statistikat.

Sissejuhatav videolõik kunstlikku viljastamisesse. Kehavälise viljastamise meetodid jagatakse kehasiseseks ning kehaväliseks ning antud videos on juttu olulisematest meetoditest viljatusravis:

KEHASISENE VILJASTAMINE:

  •  IUI (Intrauterine insemination) ehk seemnerakkude sisestamine otse emakasse

KEHAVÄLINE VILJASTAMINE:

  • ICSI (Intracytoplasmic sperm injection) ehk ühe seemneraku süstimine munarakku (-> tekib sügoot ehk viljastunud munarakk).
  • IVF (In vitro fertilization) ehk klassikaline kehaväline viljastamine, kus Petri tassile pannakse nii munarakk kui seemnerakud, millest kõige kiirem viljastab munaraku.
  • FET (Frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo emakasse siirdamine

 

Klassiskaline IVF

IVFi kasutatakse juhul, kui mehe seemnerakkudega on kõik korras – see tähendab, et seemnerakke on seemnepurskes miljoneid ning suurem osa neist liigub aktiivselt edasi.

Munasarjade hüperstimulatsioon

naine süstib ravimeid, mille toimel küpseb munasarjas ühe munaraku asemel korraga ~10-15 munarakku.

Munarakkude punktsioon

naiselt kogutakse munarakud ehk lühikese operatsiooni käigus sisestatakse nõel munasarja ja aspireeritakse follikleid.

Seemnerakkude ettevalmistamine

samal ajal, kui naiselt kogutakse munarakke, on mehel võimalik eraldi ruumis ejakuleerida topsi sisse. Androloogia spetsialist puhastab ja valmistab seemnerakud viljastamiseks ette.

Munaraku viljastamine

Embrüoloog paneb iga munaraku eraldi Petri tassile ning lisab igale tassile kindla koguse seemnerakke. Järgnevad ~5-6 päeva hinnatakse embrüote arengut ja rakkude jagunemist.

Soovi või vajaduse korral saab enne embrüote siirdamist hinnata geneetilist materjali ehk teostada embrüodiagnostika protseduure (PGT). Loe selle kohta lähemalt peatükist embrüodiagnostika.

Raseduse kinnitamine

Kahe nädala pärast on aeg teha rasedustesti. Kui see on positiivne, võetakse naine rasedusega arvele. Kui rasedustest on negatiivne, toimub tsükkel uuesti FET-iga ehk ühega ülejäänud embrüotest, mis viljastusid, aga mida ei siirdatud, vaid külmutati, (kuni külmutatud tagavaraembrüoid jagub, pole vaja kogu tsüklit uuesti läbida).

Embrüo siirdamise protseduur

~6. päeval peale punktsiooni sisestatakse naise emakasse 1-2 väljavalitud embrüot. Ülejäänud embrüod külmutatakse -196 °C kraadi juures vedellämmastikus ja säilitatakse tulevikuks.

Videos tutvustatakse levinumaid kunstliku viljastamisega seotud müüte, mis ei vasta tõele:

1. müüt: “Kehaväline viljastamine sobib kõigile ning on 100%-efektiivne lahendus lapse saamiseks”
2. müüt: “Kehaväline viljastamine sobib ainult noortele”
3. müüt: “Kehaväline viljastamine on kallis”
4. müüt: “Kehavälise viljastamise abil sünnivad väärarenguga lapsed”

Millal toimus esimene kehaväline viljastamine ja kes on see isik? Kuidas on seis kehavälise viljastamisega Eestis ja mida ütleb statistika? Lõpetuseks ka lõbus anekdoot!

Üks kunstliku viljastamise meetod on IVF (In vitro fertilization) ehk klassikaline kehaväline viljastamine. Mille poolest erineb see teistest meetoditest nagu IUI, ICSI või FET? Vaata videot!

ICSI meetod ehk inglise keeles Intracytoplasmic Sperm Injection on kehavälise viljastamise meetod, milles toimub seemneraku süstimine munarakku.

ICSI on edasiareng IVF-st nendele paaridele, kus mehepoolne viljakus on vähenenud ja seemnerakke on vähe või on nende liikuvus minimaalne. Kogu protseduur erinev IVFist selle poolest, et embrüoloog sisestab manuaalselt ühe seemneraku munaraku sisse.

Üks kunstliku viljastamise meetod on IUI (Intrauterine Insemination ehk emakasisene inseminatsioon – seemnerakkude sisestamine otse emakasse. Oma olemuselt on IUI ainus kehasisese viljastamise meetod kunstliku viljastamise valdkonnas. 

 

IUI puhul on tegemist kehasisese viljastamisega. See tähendab, et mehe seemnerakud puhastatakse ja kontsentreeritakse ning viiase otse emakasse. IUI-d kasutatakse enne kehasiseste meetodite juurde pöördumist ning selle näidustuseks on eelkõige 

  • veidi vähenenud mehepoolne viljakus
  • naisepoolsed anatoomilised probleemid, nt raskelt läbitav emakakael
  • teadmata põhjusega ehk idiopaatiline viljatus

FET (Frozen Embryo Transfer) on külmutatud embrüo sulatamine ja (emakasse) siirdamine. See on kehavälise viljastamise meetoditesse kuuluv lisavõimalus – juhul kui rasedust ei tekkinud, saab kasutada varasemalt külmutatud embrüoid. Loe kindlasti ka eetikaga seonduvat peatükki siit!

Viljatusravi Eestis

Eestis on viljatusravi tasuta kättesaadav kuni 40-aastastele naistele ning kehavälise viljastamise protseduure tohib teostada kuni 50-aastasele naisele.

Viljatusravi teenuseid pakub kuus kliinikut:

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Videos räägib Dr Peeter KaritsNovaVita kliiniku naistearst.

Peatüki teksti pani kokku ja vaatas üle Ele-Liis Kreek.

Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev.

Infot kontrollis: dr. Liisa Viirmaa NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Täname kõiki spetsialiste ja kliinikuid, kes on panustanud peatüki valmimisse.

Louise Brown – Wikipedia

Kehaväline viljastamine (IVF ja ICSI) – Nova Vita Kliinik 

Vaata lisaks

Videod inglise keeles: