2.2 Kunstlik viljastamine

Kunstlik viljastamine on abivahend raseduse kandmiseks ja lapse sünnitamiseks, kui rasestumine ei õnnestu loomulikul teel. Selle ühe meetodi, nn katseklaasiviljastamise ehk IVF-i (In Vitro Fertilization) näol on tegemist maailmas enim kasutatud lastetusravi meetodiga. Selle korral kogutakse naise munarakud ja mehe seemnerakud Petri tassile ning viljastamine ja embrüo teke toimuvad kehast väljaspool. Hiljem siiratakse embrüo emakasse.

Esimene kunstliku viljastamise protseduur toimus juba 1977. aastal ja selle tulemusena sündis Inglismaal 25. juulil 1978 Louise Brown. Seega on tegemist nüüdisaegse meditsiini lahendusega, mida on arendatud üle 40 aasta.

Kunstliku viljastamise teema on keskkooli õppematerjali hulgas seepärast, et selgitada kolme viljakust läbinisti mõjutavat tasandit:

1 Tänapäeval lükatakse esimese lapse sünnitamise aega aina edasi, naisel hakkab aga viljakus füsioloogiliselt kahanema juba 35. eluaastast.
2 Kunstlik viljastamine ei ole võluvahend – see ei toimi kohe ega sobi kõigile. Kui loomulikul teel ei õnnestu viljastuda, on võimalik aastaid kunstliku viljastamise tsükleid läbida ja lapse tulekut oodata ning mõnikord ei lõpe seegi rasestumisega.
3 Kunstlik viljastamine on kanda kinnitanud ja arenenud, sest paljudel inimestel on bioloogiline tung geneetilist pärandit oma lapse kaudu edasi kanda. Seetõttu on viljatusravi muutunud sama normaalseks ja oluliseks ravimeetodiks nagu näiteks suhkurtõve ravimine diabeetikutel.

Kunstliku viljastamise abil on üle kogu maailma ilmale tulnud juba üle kaheksa miljoni lapse. Eestis sünnib aastas viljatusravi meetodite abiga rohkem kui 600 last – umbes 4% kõikidest vastsündinutest. Vaata ka Tervise Arengu Instituudi statistikat.

Naistearst Peeter Karits tutvustab videos kunstlikku viljastamist. Kunstliku viljastamise meetodid jagatakse kaheks (kehasisesteks ja kehavälisteks) ning videos räägitakse peamistest viljatusravi meetoditest.

KEHASISESE VILJASTAMISE MEETODID

IUI (Intrauterine Insemination) ehk seemnerakkude sisestamine otse emakasse.

KEHAVÄLISE VILJASTAMISE MEETODID

ICSI (Intracytoplasmic Sperm Injection) ehk ühe seemneraku süstimine munarakku (selle tulemusena tekib sügoot ehk viljastunud munarakk);

IVF (In Vitro Fertilization) ehk n-ö klassikaline kehaväline viljastamine, kus Petri tassile pannakse munarakk ja seemnerakud, millest kõige kiirem viljastab munaraku;

FET (Frozen Embryo Transfer) ehk külmutatud embrüo emakasse siirdamine.

IVF

Klassikalist kehavälise viljastamise meetodit ehk IVF-i (In Vitro Fertilization) kasutatakse siis, kui mehe seemnerakkudega on kõik korras – see tähendab, et seemnerakke on seemnepurskes miljoneid ning suurem osa neist liigub aktiivselt edasi. Raviplaan on jaotatud etappideks:

1. Munasarjade hüperstimulatsioon

Naine süstib ravimeid, mille toimel küpseb munasarjas ühe munaraku asemel korraga umbes 10–15 munarakku.

2. Munarakkude punktsioon

Naiselt kogutakse munarakud: sisestatakse nõel lühikesel operatsioonil munasarja ja eraldatakse munasarjast folliikuleid.

3. Seemnerakkude ettevalmistamine

Sel ajal, kui naiselt kogutakse munarakke, ejakuleerib mees eraldi ruumis topsi. Androloogiaspetsialist puhastab ja valmistab seemnerakud viljastamiseks ette.

4. Munaraku viljastamine

Embrüoloog paneb iga munaraku eraldi Petri tassile ning lisab igale tassile kindla koguse seemnerakke. Järgmised 5–6 päeva hinnatakse embrüote arengut ja rakkude jagunemist.

5. Soovi või vajaduse korral on võimalik enne embrüote siirdamist hinnata geneetilist materjali ehk teha embrüodiagnostika protseduure (PGT). Selle kohta loe lähemalt embrüodiagnostika peatükist.

7. Raseduse kinnitamine

Kahe nädala pärast on aeg teha rasedustest. Kui selle tulemus on positiivne, võetakse naine rasedusega arvele. Negatiivse tulemuse korral tehakse järgmine ravitsükkel FET-iga ehk siiratakse emakasse esimesest tsüklist külma pandud embrüo.

6. Embrüo siirdamise protseduur

Ligikaudu 6. päeval pärast punktsiooni sisestatakse naise emakasse üks-kaks välja valitud embrüot. Ülejäänud embrüod külmutatakse –196 °C juures vedelas lämmastikus ja säilitatakse tulevikuks.

Videos käsitletakse levinumaid kunstliku viljastamisega seotud müüte, mis ei vasta tõele:

1. müüt: kehaväline viljastamine sobib kõigile ning on 100% efektiivne lahendus lapse saamiseks

2. müüt: kehaväline viljastamine sobib ainult noortele

3. müüt: kehaväline viljastamine on kallis

4. müüt: kehavälise viljastamise abil sünnivad väärarenguga lapsed

Millal toimus maailma esimene kehaväline viljastamine?Kuidas on kehavälise viljastamisega olukord Eestis ja mida ütlevad statistilised andmed? Lõpetuseks ka lõbus anekdoot!

Üks videost, mille poolest erineb IVF teistest meetoditest, nagu IUI, ICSI või FET.

ICSI

ICSI (Intracytoplasmic Sperm Injection) on kehavälise viljastamise meetod, mille korral süstitakse seemnerakk munarakku.

ICSI on edasiareng IVF-ist paaridele, kus mehe viljakus on vähenenud ning seemnerakke on vähe või on nende liikuvus minimaalne. Protseduur erineb IVF-ist selle poolest, et embrüoloog sisestab manuaalselt ühe seemneraku munaraku sisse.

IUI

Üks kunstliku viljastamise meetodeid on emakasisene inseminatsioon ehk IUI (Intrauterine Insemination). Selle korral sisestatakse seemnerakud otse emakasse. Olemuselt on IUI kunstliku viljastamise vallas ainus kehasisese viljastamise meetod. See tähendab, et mehe seemnerakud puhastatakse ja kontsentreeritakse ning viiakse otse emakasse. IUI-d kasutatakse enne kehaväliste meetodite juurde pöördumist ning selle näidustuseks on eelkõige

Näidustused

veidi vähenenud mehepoolne viljakus;

naisepoolsed anatoomilised probleemid (nt raskesti läbitav emakakael);

teadmata põhjusega ehk idiopaatiline viljatus.

FET

Külmutatud embrüo sulatamine ja (emakasse) siirdamine ehk FET (Frozen Embryo Transfer) on kehavälise viljastamise meetodite hulka kuuluv lisavõimalus. Juhul kui esimesest viljatusravitsüklist rasedust ei tekkinud, saab järgmisel protseduuril kasutada varem külmutatud embrüoid. Loe ka eetikapeatükki!

Eestis on viljatusravi tasuta kuni 40-aastastele naistele ning kehavälise viljastamise protseduure tohib teha kuni 50-aastastele naistele.

Viljatusravi teenuseid pakub kuus kliinikut: kolm haiglat ja kolm erakliinikut.

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Autorid ja teostus

  • Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
  • Aitäh videos osalemise eest dr Peeter Karitsat, NovaVita kliiniku naistearsti
  • Teksti koostaja ja toimetaja Ele-Liis Kreek
  • Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
  • Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Algallikad

Vaata lisaks
Leidsid vea? Anna meile sellest teada!