2.3. Kehavälise viljastamisega seotud eetilised ja seadusandlikud dilemmad

Kellele võib teha kunstlikku viljastamist (IVF)?

Kunstliku viljastamise läbiviimise reeglid võivad riigiti olla väga erinevad: need sõltuvad riigi kultuurilisest taustast, kommetest ja religioonist. On selliseid konservatiivseid riike, kus IVF protseduurid on täielikult keelatud.

Eestis tehakse IVF protseduur naisele, kellele on pandud viljatuse diagnoos. Kuna eeldatakse, et IVF tulemusena sündinud lapse kasvatab täisealiseks tema ema, siis on protseduur lubatud kuni 50-aastastele naistele. Naised läbivad tervisekontrolli, kus selgitatakse nende viljatuse põhjus ja samuti kinnitatakse, et IVF protseduur ise, raseduse kandmine ja sünnitamine ei ohusta tulevase ema tervist.

Agne Velthut-Meikas

Agne Velthut-Meikas

Dotsent

Keemia ja biotehnoloogia instituut
Tallinna Tehnikaülikool

Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu liige

Vähemalt kuu enne IVF protseduuri läbib naine nõustamise. Kuu aja pikkune aeg on muuhulgas seatud ka selleks, et protseduure ei viidaks läbi hetkeemotsiooni ajel ja otsus oleks läbi mõeldud.

Kõik osapooled, kelle sugurakke IVF protseduuris kasutatakse, peavad andma selleks oma vabatahtliku nõusoleku. Nõusolekut saab kuni protseduuri toimumiseni tagasi võtta ning sel juhul varem kogutud ja külma pandud sugurakke kasutada ei tohi. Võib juhtuda, et peale seemnerakkude kogumist ja külmutamist meespartner hukkub – sellisel juhul võib tema seemnerakke kasutada IVF-s kuni ühe kuu jooksul.

Kas kehavälise viljastamise protseduuri tegemiseks peavad tulevased lapsevanemad olema abielus?

See oleneb taas riigi seadusandlusest. Eestis võib kehavälise viljastamise protseduuril munarakku viljastada abikaasa, partneri või hoopis anonüümse doonori seemnerakkudega. Seega võib naine pöörduda viljatusravi kliinikusse ka üksi. Kui tulevased lapsevanemad on abielus, siis kehtib mehe nõusolek seemnerakkude kasutamiseks ainult senikaua, kuni kestab abielu. Lahutuse korral külmas säilitatud seemnerakke ilma mehe uue nõusolekuta kasutada ei tohi.

Kes on sugurakudoonor ja millised on tema õigused?

Sugurakudoonor on inimene, kes loovutab oma sugurakke – seemne- või munarakke – paaridele, kellel enda sugurakke ei ole. Teisele paarile võib loovutada ka kasutamata jäänud embrüoid. See on üks viis, kuidas viljatud paarid saavad rasestuda ja sünnitada lapsi. On teada, et sugurakkude kvaliteedi määrab esmajoones doonori vanus. Selleks, et tagada doonormunarakkude arenguvõime ja doonorseemnerakkude viljastamisvõime, on doonoritele seatud ka vanuse ülempiir: munarakudoonorile 35 aastat ja seemerakudoonorile 40 aastat. Enne sugurakkude loovutamist läbivad kandidaadid põhjaliku tervisekontrolli, et välistada muuhulgas levinumad geneetilised haigused, sugulisel teel levivad haigused jt terviseprobleemid.

Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne mõlemat pidi: tulevased vanemad ei tea, kes oli sugurakudoonor ja doonor ei tea, millisele paarile tema rakke loovutati. Seega ei ole ohtu, et doonorsugurakkude abil eostatud laps tulevikus otsiks üles oma geneetilise vanema või et sugurakudoonor nõuaks enda vanemluse tunnistamist. Siin on siiski üks erand – anonüümsuse põhimõte ei kehti, kui sugurakudoonoriks on IVF-i läbiva naise lähisugulane.

Väikeses riigis on oht, et mõne nn „superdoonori“ sugurakkude abil sünnib väga palju lapsi. Kuna doonorlus on anonüümne, siis need lapsed omavahelisest geneetilisest sugulusest teada ei saa. Sel põhjusel piiratakse ühe doonori sugurakkude abil sündivate laste arvu, milleks Eestis on 6. Kõik kliinikud peavad doonorite ja nende abil sündinud laste arvu üle ranget arvestust.

Mõnikord soovib doonorrakke kasutanud paar saada informatsiooni doonori(te) üldiste omaduste kohta. Heaks näiteks on vanemate soov, et sündiv laps oleks välimuselt nende sarnane. Seepärast võib vanematele avaldada järgmisi andmeid doonori kohta:

rahvus

Rahvus

perekonnaseis

Perekonnaseis

kehaehitus

Kehaehitus

nahavärvus

Nahavärvus

Laste olemasolu

Laste olemasolu

parukas

Juuste värvus

haridus

Haridus

pikkus

Pikkus

silmade värvus

Silmade värvus

Arutle

Arutle grupis, millised on kehavälise viljastamisega, sugurakudoonorluse ja eetikaga seotud võimalikud dilemmad. Vaata inglisekeelset videot YouTube’s, millised eetilised küsimused tekivad seoses kehavälise viljastamisega

Kes siis on selle lapse vanemad, kes loodi doonorsugurakkude abil?

Loovutatud sugurakkude või embrüote abil võib tekkida rasedus ja sündida laps paarile, kellel järglaste saamine muul viisil ei õnnestu. Laps ei ole siis aga geneetilises mõttes oma vanema(te) sugulane. Seetõttu tekib väga palju eetilisi küsimusi lapse päritolu ja tema vanemate kohta. Eestis reguleerib vanemluse välja selgitamist Perekonnaseadus, mille alusel loetakse lapse emaks naine, kes on ta sünnitanud. Lapse isaks loetakse abielus naise abikaasa või mees, kelle seemnerakke IVF protseduuril kasutati, (kui see ei ole doonor). Seega ei eelda seadus, et laps ja tema vanemad on tingimata geneetiliselt omavahel seotud.

Mis on surrogaatemadus?

Osadel naistel ei ole võimalik emaks saada seetõttu, et nad ei saa tervislikel põhjustel last sündimiseni oma emakas kanda. Põhjuseks võivad olla emaka arenguhäired, kasvaja tõttu eemaldatud emakas või ka selline emaka limaskest, millele embrüo kuidagi ei kinnitu. Surrogaatema on naine, kelle emakasse siirdatakse doonorembrüo ja kes kannab raseduse kuni sünnituseni, kuid loovutab siis lapse tema geneetilistele vanematele. Kui juhtub, et embrüo loomiseks on kasutatud doonorsugurakke ja loote kandmiseks surrogaatema, siis IVF protseduuri õnnestumiseks last kasvatama hakkavate vanemate osalust vaja ei lähegi. Selline skeem on osades riikides tekitanud väga tulusa nn „beebiäri“, mille raames paarid tellivad omale valmis lapse ilma ise last eostamata ja sünnitamata.

Kuna väga keeruline on vahet teha juhtudel, mis on meditsiiniliselt põhjendatud ja juhtumitel, mille eesmärgiks on kasum, ei ole Eestis hetkel surrogaatemadus lubatud.

Mida tehakse embrüotega, mida lapse saamiseks ei kasutata?

Selleks, et IVF protseduur oleks tulemuslikum, püütakse küpseks kasvatada võimalikult palju munarakke. See saavutatakse munasarjade hormoonstimulatsiooni abil ja erineb seega tavapärasest tsüklist, mil naisel valmib vaid 1 munarakk. Pole erandlik, et ühes tsüklis kogutakse 10 või enamgi munarakku, mis viljastuvad ja arenevad embrüoteks. Neist emakasse siirdatakse aga vaid 1-3, ülejäänud säilitatakse vedelas lämmastikus, kus embrüod püsivad elujõulisena aastaid. Kui IVF-i läbinud naine on soovitud arvu lapsi sünnitanud, võib tal üle jääda veel kasutamata embrüoid ning seega peab ta otsustama, mida nendega edasi tehakse.

  • Kasutamata embrüod on võimalik loovutada anonüümselt mõnele teisele viljatule paarile
  • Embrüod on võimalik annetada teaduseks. Teadusprojektide raames võib Eestis kasvatada embrüoid kuni 14-päeva vanuseni. Seejärel tuleb need hävitada. Kuigi kasutame sõna „katseklaasilapsed“, siis tegelikult katseklaasis lapsi sünniealiseks kasvatada ei ole võimalik ega ka seadusega lubatud. Kui embrüo on juba teadustööks annetatud, siis seda enam siirdamiseks kasutada ei tohi.
  • Kui kumbki eelnev mõte embrüo omanikule meelt mööda ei ole, siis kasutamata jäänud embrüod hävitatakse.

Eestis ei ole lubatud kasutamata jäänud embrüoid müüa või teha nendega muid tehinguid.

Arutle

Arutle grupis, mida Sinu meelest peaks tegema embrüotega, mida ei kasutata? Vaata inglisekeelsest videost, mis küsimusi see varem on tõstatanud

Kuidas ja milleks saab inimese embrüoid kasutada teaduses?

Embrüo on olnud põnev teaduslik uurimisobjekt juba aastasadu, kuna embrüo uurimine annab teadmisi organismide varajasest arengust. Embrüotest eraldatud rakud käituvad nn tüvirakkudena, mis tähendab, et neist saab kasvatada erinevaid kudesid ja organeid, mida omakorda saab kasutada paljude haiguste raviks või uute ravimite testimiseks.

Inimembrüol, (aga ka sugurakkudel) on eriline staatus, kuna kõik muutused, mis nende rakkudega läbi viiakse, kanduvad üle sellest arenevale inimesele. Siinkohal on oluline täpsustada, et tavapärast kehavälise viljastamise protseduuri ei käsitleta teaduseksperimendina ning selle käigus ei muudeta sugurakkude ja/või embrüote pärilikku materjali.

Teadustöö raames on aga võimalik viia sisse muudatusi rakkude DNA järjestusse või embrüos sisalduvate erinevate rakutüüpide tasakaalu. Selliste tegevuste pikaajaline mõju on tänase seisuga etteennustamatu. Seega on sugurakkude või embrüo muutmise läbi oht luua inimene, kes terve oma elu peab kannatama tõsiste terviseprobleemide käes tema embrüoga läbiviidud katsete tõttu või ei saa ta seepärast terveid järglasi. Samuti ei ole katsealusel inimesel võimalik anda nõusolekut sellistes katsetes osalemiseks, mis on inimuuringute läbiviimisel kõige esimeseks eelduseks. Selliste ebaeetiliste tulemuste vältimiseks püütakse inimesest pärit sugurakkude ja embrüotega tehtavaid toiminguid reguleerida nii riiklikul, Euroopa kui terve maailma tasandil.

Eestis on keelatud neli toimingut sugurakkude ja embrüotega:

Valida embrüot siirdamiseks sugukromosoomide põhjal või kasutada vaid soovitud sugukromosoomiga seemnerakke munaraku viljastamiseks. Eesti kultuurile ei ole omane ühest või teisest soost lapse eelistamine ning selle regulatsiooniga soovitakse säilitada looduslik sooline tasakaal. Erandiks on siin geneetilised haigused, mis esinevad soopõhiselt – kas ainult tüdrukutel või ainult poistel.

Dolly with research leader Sir Ian Wilmut. Maurice McDonald/Press AssociationViljastatud munaraku tuuma asendamine mõne teise raku tuumaga. Sellisel viisil on kloonitud lugematu hulk loomi, näiteks Inglismaal kuulsaks saanud lammas Dolly. Kloonitud loomade ühiseks omaduseks on äärmiselt nõrk tervis, mitmed arenguhäired ja viljatus. Kui loomade kloonimine on eetikakomitee nõusolekul lubatud, siis inimese kloonimine on keelatud.

Luua nn „liitembrüo“ mitmest erinevast embrüost. Seda tehnikat kasutatakse laboriloomadega läbi viidavates teaduskatsetes. Sisuliselt tähendab see võimalust, et osa kehast pärineb ühest embrüost ja ülejäänud keha teisest embrüost.

Luua embrüo, nii et vaid üks sugurakk on inimpäritolu ning teine mõne muu loomaliigi päritolu. Nii oleks võimalik luua uus segaliik, mida looduses kunagi ei esineks.

Diskussioonid ja vaidlused inimembrüotega katsetamisega seotud eetilistel teemadel on väga sagedased ja jäävad meid saatma ilmselt pikaks ajaks, kuna tehnoloogilised lahendused ja teave ülalmainitud nelja keelatud punkti teostamiseks on maailmas juba mõnda aega olemas. Samuti on riigiti erinev seadusandlus. Seetõttu esineb aeg-ajalt ka eetilisest seisukohast küsitavaid kõrgetasemelisi teadusartikleid mainekates ajakirjas, kus on näiteks loodud segu inimese ja ahvi embrüost, või kuulda hiina teadlasest, kes muutis inimembrüo DNA järjestust HIV-vastase immuunsuse saavutamiseks, mille tulemusena sündisid muudetud DNA-ga lapsed (eestikeelne kajastus). Õnneks on näiteid eetilistest teadustöödest embrüoloogia valdkonnas siiski kordades rohkem.

Millal algab elu?

Arutle

Arutle grupis, mida võiks lugeda elu alguseks? Millal algab elu?
Kuidas see võib olla erinev erinevates kultruuriruumides?

Igal seemnerakuga viljastatud munarakul on võimalus kasvada ja areneda lapseks. Ometi ei ole kõik embrüod arenemisvõimelised isegi mitte emaüsas ning suurem osa embrüoid hukkub enne, kui naine üldse adub, et on rasestunud.

Mis hetkel võime lugeda embrüot või loodet inimeseks või millal tekib hing, on filosoofilised küsimused, mille vastus sõltub kultuuriruumist. Välja on pakutud erinevaid hetki embrüo arengus, mida võiks lugeda elu alguseks:

viljastumine - elu algus?

Munaraku viljastumine seemnerakuga

organite areng

Erinevate organsüsteemide areng

südametöö algus

Loote südametöö algus

emakas

Embrüo kinnitumine emakale ehk esmane kontakt emaga

lapse sünd

Lapse sünd

Eestis on raseduse katkestamine lubatud kuni 22. rasedusnädalani, mida on põhjendatud sellega, et noorem loode ei ole võimeline väljaspool emakat ellu jääma. Seega algaks elu justkui loote 22. elunädalal, mil tema peamised organsüsteemid on välja arenenud. Peab aga mainima, et ka nii varajane loode vajab sündides siiski intensiivset arstiabi, tema ellujäämisvõimalused on kesised ning tal esineb terviseprobleeme terve eluea jooksul.

Digiõpiku valmimiseni ja OPIQ.ee liidestumiseni

Day(s)

:

Hour(s)

:

Minute(s)

:

Second(s)

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Teksti autor: dotsent Agne Velthut-Meikas

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/1048155?leia
KehtivPerekonnaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603?leia
Kehtiv Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018012?leia
Kehtiv Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019134?leia
Kehtiv Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon (Oviedo konventsioon): https://www.coe.int/en/web/bioethics/oviedo-convention https://time.com/5954818/first-human-monkey-chimera-embryo/
https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(21)00305-6

https://apnews.com/article/ap-top-news-international-news-ca-state-wire-genetic-frontiers-health-4997bb7aa36c45449b488e19ac83e86d
TÜ eetikaveeb https://www.eetika.ee/et/meditsiinieetika/elualgus

Avavideo: Pavel Danilyuk /Pexels

Lammas Dolly pilt:  Dolly with research leader Sir Ian Wilmut. Maurice McDonald/Press Association
Ikoonid:

Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Eucalyp from www.flaticon.com
Icons made by Darius Dan from www.flaticon.com
Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Freepik from www.flaticon.com
Icons made by Nikita Golubev from www.flaticon.com
Icons made by Darius Dan from www.flaticon.com
Vaata lisaks