Sissejuhatus teemasse: lapsed – kellele, miks ja millal?

Miks lapsi saadakse?
“Sest tahetakse, kuna nad on kallid!”

N, 6. aastane

Miks lapsi saadakse?
“Sest loodus nõuab!”

M, 32. aastane

Järgnevas peatükis arutleme teemal, millal on õige aeg lapsi saada. Kas ühel hetkel tekib tunne, et “nüüd on õige aeg” või ei ole vanem kunagi päriselt valmis lapsi saama, enne kui ta on lapsevanem?

Füüsiliselt parim aeg saada laps

 

Naiste viljastumisvõime väheneb vanusega. Vanuse mõju meeste viljakusele ei ole nii selge. Naise viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanema pärast 35 eluaastat. Iga ovulatoorse tsükli ajal on tõenäosus rasestuda ~20-25% ning keskmiselt rasestutakse 3-4 kuu jooksul. Üle 40 aastasel naisel on rasestumise tõenäosus iga tsükliga kahanenud 5 protsendini.

Kusjuures, erinevate uuringute põhjal ulatub viljatute paaride arv populatsioonis 15-20 protsendini. Seega puudutab lastetuse probleem iga viiendat-kuuendat perekonda! Nende andmete põhjal võiks Eestis olla ca 15 000 – 20 000 pere, kellel pole võimalik loomulikul teel lapsi saada.

Viljakaim aeg?

Vaata dr Külli Erlangi videot naise ja mehe viljakusest ja millal on viljatus probleem?

Millal on emotsionaalselt ja vaimselt parim aeg saada laps?

 

Emotsionaalsel tasandil puudub mõõdetav parameeter, mille järgi otsustada, millal on täiskasvanul õige aeg lapsi saada. Mõni naine või mees tunneb, et tema jaoks on õige aeg kätte jõudnud; mõni tunneb, et kunagi ei ole õige aeg ning “otsustab tundmatusse hüpata” ja kasvada vanemaks; mõni on isiklikel või sotsiaalsetel põhjustel veendunud, et ei soovi lapsi saada. Emadus ja isadus on valik, mitte vajadus. Oluline on aduda, et teised, sh vanemad või partner, ei saa ette öelda, kas ja millal inimene on valmis olema lapsevanem. Üpris ebamõistlikud põhjused lapse saamiseks on igavus, elu või suhtega rahulolematus, hirm kaaslase kaotamise ees või FOMO (fear of missing out).

Teadsin juba väikese tüdrukuna, et soovin emaks saada. Bioloogiliselt oleks olnud parim aeg lapsed saada kahekümnendates, aga sellel ajal panustasin õpingutele, tegin tööd ning reisisin palju. Esimene laps sündis, kui olin 31.aastane. Kuna peale 30. eluaastat hakkab naise viljakus oluliselt langema, siis ei tasu lapsesaamist pikalt edasi lükata. Peab arvestama, et vahel võtab lapse saamine veidi rohkem aega ja alati ei lähe elu täpse plaani järgi.

Karin Rosenstein

kahe lapse ema, viljatusravi kliiniku juhataja

Juba lapsena teadsin, et tahan kindlasti vähemalt kahte tütart. Kuna minu ema sai oma esimese lapse 20 aastaselt, siis mulle ta alati ütles, et ei tasu kiirustada, ela enne ka oma elu. Igaüks teab ju ise, millal ta selleks valmis on. Teadsin küll, et mida noorem sa oled, seda kergemini lapsed sinu juurde tulevad. Fertiilsus ju vanusega langeb. Õnneks läks minul laste saamine kergelt. Minu esimene tütar sündis, kui olin 33 aastane ja teine tütar 2,5 aastat hiljem. Nad tulid minu ellu just õigel ajal, sest olin selleks ajaks lõpetanud ülikooli, saavutanud mõned eesmärgid töörindel ja elanud laste isaga koos 7 aastat. Igaühel on õigus valida, millal ja kas ta lapsi soovib. Ja isiklikult arvan, et enne laste tulekut peab olema aega elada ainult endale.

Kristina Ruuse

kahe lapse ema, Kalamaja Põhikooli huvijuht ja inimeseõpetuse õpetaja

Lapsed võtavad kohutavalt palju energiat. Teadlased on jälginud inimeste õnnelikkuse taset ja laste kasvatamine on eluperioodina üks õnnetumaid. Sellise teadmise juures ei kipu just ülemäära entusiastlikult lapsi tegema. Kuid kui küsida nende vanemate käest, millal nad tundsid elu jooksul kõige tugevamat õnne või tingimusteta armastust kõige rohkem, siis just laste kasvamise perioodil. Kontrastid toovad välja selle tõelise eheduse. Ma mäletan, kuidas aastaid tagasi noore mehena emale jõulude ajal külla läksin. Meid tuli terve pere: kokku 5 venda oma naiste ja lastega. Ema käis enne suurt õhtusööki oma töökaaslasele jõulupraadi viimas. Küsisin, miks ta seda tegi. Tuli välja, et naine, kellele ta sööki viis, vajas lähedust ja soojust, mida pakub ühtne pere ja lapsed. Tema oli teinud omal ajal sellised valikud, et tal polnud ühtegi last ega ka elukaaslast. Sel hetkel sai pere ja lapsed hoopis teise väärtuse minu jaoks. Lapsed tulevad siia meid õpetama. Lastesaamise valmisolekut ei saa hinnata majandusliku seisundi järgi. Laps kasvab ühtmoodi õnnelikult kolmekordses majas äärelinnas või hoopis üürikorteris Lasnamäel. Põhiline tema jaoks on, et pere hoiab kokku ja vanemad armastavad nii üksteist kui teda. Ma ei tea, kuidas ja millal naistel lapsesaamise geen sisse lülitatakse, kuid meeste puhul on see seotud tugevalt mehestumisega. Täpsemalt vastutustundega. Mees on valmis lapsi saama, siis kui ta on otsustanud vastutada nii enda tegude, sõnade kui ka oma pere eest. Kahjuks leidub mehi, kes jõuavad sellesse punkti alles enda elu loojangul või jääb ka sellest ajast puudu.

Illimar Pilt

kolme lapse isa, Raamatu "Mees 4" autor

Ma ei usu, et laste saamiseks on olemas “õige” aeg. Loomulikult on bioloogiliselt olemas aeg, millal see on võimalik, aga olenevalt elustiilist on ka see siiski väga subjektiivne. Võib-olla on minu jaoks olnud parim tugi otsustamaks, millal on “õige” aeg minu jaoks järgnev mõte: keegi ei ole päris valmis laste saamiseks. Mõne jaoks on vaja, et oleks majanduslik kindlus, abielu või kaljukindel suhe. Aga minu jaoks oli see lihtsalt seesmine tunne, et nüüd ma olen valmis.

Marilyn Jurman

ühe lapse ema, vaimse tervise ning jooga koolitaja

Kliimaaktivistina tean, et peamine maakera ülekoormamise põhjus on kasvanud inimeste arv. Kuigi Euroopa elanikkond täna vananeb ja väheneb, on näha, et juba on alanud siia kliimaränne lõunast. Tulemas on sadu miljoneid inimesi, mis arvuliselt võimalik, et duubeldavad Eesti rahvaarvu, esitades väljakutseid meie kultuuriruumile. Kas on jätkusuutlik lapsi saada või tuleks keskenduda kvaliteedile ning näiteks lapsendada piirkondadest, mis saavad kliimakriisis esimesena pihta? Need küsimused peab ilmselt igaüks ise enda jaoks lahti mõtlema.

Jaak Laineste

nelja lapse isa, kliimaaktivist

See ei ole kellegi teise otsustada, kas tahad lapsi. Või kui palju lapsi sa tahad. On täiesti okei valida teisiti. Ma räägin endast ja oma kogemusest. Ja minu kogemus ütleb, et laste saamine muudab maailmavaadet. See muudab seda, mis on elus tähtis, seda, mida sa üldse teha tahad, kuidas sa käitud ja milline eeskuju tahad olla ning see kasvatab tohutult empaatiavõimet, sest ausalt öeldes on ilma lasteta täiskasvanud sageli enesekesksed ega suuda arvestada maailmaga, kuhu mahub kedagi peale nende endi.

Ele-Liis Kreek

kolme lapse ema, Viljakusest.ee sisukoordinaator

Mina kasvasin peres, kus jõuludel saadi lähisugulastega vanavanemate juures igal aastal kokku, samuti jaanipäeval ja muudel ühistel tähtpäevadel. Õnneks ma sain oma lapsed ise ja viljatus ei ole olnud probleem, muidu oleksin ehk kliinikusse pöördunud või ka lapsendamise peale mõelnud. Lõpuks on mul ju ikkagi 5 õde! Mulle meeldib mõte, et ka hilisemas eas ümbritsevad mind nooremad inimesed, kellega olen kokku kasvanud ja on põhjust kokku tulla!

Kerti Alev

kahe lapse ema, Viljakusest.ee projektijuht

Siin võiks olla Sinu arvamus! Kirjuta meile: kerti@digitar.ee või ele-liis@digitar.ee

Sinu nimi

laste arv, lingiviide

Päriselu

Statistiliselt sünnib Eestis liiga vähe lapsi ning rahvuse taastekkeks peaks peres kasvama vähemalt kolm last. Eestis on rakendatud olulisi meetmeid sündimuse toetamiseks ja suurendatud ka toetusi vähemalt kolme lapsega peredele. Sündide arvust oleneb lasteaia- ja koolikohtade vajadus lähitulevikus ning uute lapsevanemate ja tööjõu hulk kaugemas tulevikus.

Võrreldes viimase 20 aasta sünniparameetreid, on keskmised näitajad tõusuteel. Nii on 2020. aastal ema keskmine vanus esimest last sünnitades 28,2 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünnil on 30,8 aastat. 2020. aastal oli esimese ja teise lapse sünnitajaid peaaegu võrdselt, kuid leidus ka peresid, kuhu sündis kuues, seitsmes või isegi kümnes laps.

iive - millal on õige aeg lapsi saada?

Mis mõjutab sündivate laste arvu?

Sündivate laste arvu mõjureid on palju, näiteks perekonnaseis, haridustase, elukoht (maa või linn), rahvus, religioon ja majanduslik jõukus.

Väide, et naiste haridustaseme tõus mõjub sünnituste arvule vähendavalt, on leidnud tõestust paljudes uuringutes. See on oluline faktor, millega loodetakse arengumaade elanikkonda tulevikus piirata. Vanusest sõltumata sünnitavad kõige rohkem lapsi põhiharidusega naised, järgnevad keskharidusega naised ja kõige vähem lapsi on kõrgharidusega naistel, kes üldiselt alustavad sünnitamist hiljem.

Oluliseks sünnituskäitumist mõjutavaks teguriks on alati peetud ka elukohta linnas või maal. Sageli on elu maal seotud traditsioonilisema elulaadiga. Oletatavasti on maal mõnes mõttes paremad tingimused laste kasvamiseks – rohkem ruumi ja looduslähedasem keskkond. Elama asumine suurematesse linnadesse – Tartusse ja Tallinna – tähendab üldiselt seda, et osa lastest jääb sündimata. Veelgi halvem on rahvastikuarengu mõttes see, kui naine üldse Eestist lahkub.

Perekonnaseis mõjutab ka noori naisi – partnerita teismelisi sünnitajaid on väga vähe, esimese lapseni jõuavad üksikemad üldjuhul alles pärast 35. eluaastat.

abielu ja vabaabielu

Abielu ja vabaabielu osakaal

Traditsioonilises ühiskonnas peeti abiellumist sünnitamise eeltingimuseks. Tänapäeval ei ole suures osas arenenud maailmas vallaslaps moraalses mõttes probleem, küll aga võib üksikvanemal olla majanduslikke raskusi. Eestis hakkas abieluväliste sünnituste arv kiiresti kasvama 20. sajandi lõpus ja nüüdseks on abielust sündide osatähtsus vähenenud. Küll aga sünnitavad abielus naised mõnevõrra rohkem lapsi.