Suguhaigus on haigus, mis levib seksuaalse kontakti (oraal-, anaal- ja vaginaalseksi) kaudu.
Lihtsustades võib suguhaigused jagada häirivate tunnuste alusel kaheks:
Suguhaigusi võib jaotada ka haigustekitaja järgi:
- GENITAALHERPES – põhjustab HSV2 (Herpes Simplex Virus 2)
- GENITAALTÜÜKAD EHK KONDÜLOOMID – põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV, Human Papilloma Virus)
- HEPATIIT – HAV (Hepatitis A virus) põhjustab A-hepatiiti, HBV (Hepatitis B virus) põhjustab B-hepatiiti, HCV (Hepatitis C virus) põhjustab C-hepatiiti
- HIV/aids – aidsi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus HIV (Human Immunodeficiency Virus)
Süüfilis on tõsine suguhaigus, millel on sageli pikaajaline kulg ja sümptomitevabad perioodid. Haigus võib kahjustada kõiki organeid ja kui seda ei ravita, võib see lõppeda surmaga.
Kuni kolme kuu jooksul pärast nakatumist võivad ilmneda väikesed, kõvad ja tavaliselt valutud haavandid suguelundite piirkonnas, suus või pärakus, sõltuvalt sellest, kas harrastati tupe-, suu- või pärakuseksi. Need haavandid kaovad sageli iseenesest, kuid haigustekitajad jäävad organismi. Mõne kuu pärast võivad tekkida nahalööbed ja suurenenud lümfisõlmed.
Kui süüfilis jääb ravimata, võib see põhjustada raseduse ajal emalt lootele ülekandumise, mis toob kaasa tõsiseid tüsistusi, lisaks võib süüfilis hilises staadiumis põhjustada tõsiseid organikahjustusi. Süüfilist saab diagnoosida vereproovist.
Gonorröa on bakteriaalne suguhaigus, mis võib samuti kulgeda ilma sümptomiteta. Naistel võivad sümptomiteks olla rohke voolus tupest ja urineerimisvalu, samas kui meestel esineb eritis peenisest või valu urineerimisel. Haigus võib põhjustada väikese vaagna põletikulisi haigusi, mis võivad viia emakavälise raseduse ja viljatuseni.
Gonorröa analüüs võetakse naistel vatipulgaga tupest või emakakaelast ja meestel kas uriiniproovist või pulgaga kusitist. Vajadusel saab proovi võtta ka kurgust või pärakust. Õigeaegne ravi antibiootikumidega on vajalik, et vältida tõsiseid tüsistusi.
Klamüüdia on sugulisel teel leviv bakteriaalne haigus, mis võib kulgeda ilma sümptomiteta, mistõttu ei pruugi nakatunud isik olla teadlik oma haigusest. Klamüüdia sümptomid võivad sisaldada naistel rohket tupevoolust, ebaregulaarset veritsust (eriti pärast seksuaalvahekorda) ja alakõhuvalu. Meestel võib esineda eritist peenisest või valu urineerimisel.
Klamüüdia analüüs tehakse naistel vatipulgaga tupest või emakakaelast ning meestel kas uriiniproovist või võetakse pulgaga kusitist. Vajadusel saab proovi võtta ka kurgust või pärakust.
Kui klamüüdioosi ei ravita õigeaegselt, võib see põhjustada tõsiseid tervisemuresid, nagu väikese vaagna põletikulised haigused, emakaväline rasedus ja viljatus. Klamüüdioosi on võimalik ravida antibiootikumidega, kuid oluline on õigeaegne diagnoosimine ja ravi.
Inimese papilloomiviirus (HPV) on sugulisel teel leviv viirus, mis võib põhjustada genitaaltüükaid (kondüloome). Samuti on mõned HPV tüved seotud emakakaelavähi ja teiste vähkide tekkega.
Kondüloomid ilmnevad suguelundite limaskestal ja ümbritseval nahal väikeste, nahavärvi tüügastena. Nakatumine toimub tihti nahk- naha kontaktil. Kondüloome diagnoositakse vaatluse alusel, spetsiaalset laboratoorset testi ei ole.
HPV-vastane vaktsiin aitab ennetada kõige ohtlikumaid HPV tüvesid, mis on seotud emakakaelavähi ja teiste vähkide tekkega. Kondüloomide raviks kasutatakse ravimeid, külmutamist, kõrvetamist või kirurgilist eemaldamist.
Herpesviirus (HSV) põhjustab villide teket nakatumispiirkonnas, mis võivad hiljem muutuda haavanditeks ja kattuda koorikutega. Suguelundite herpes ehk genitaalherpes võib esineda huultel, suus, tupe piirkonnas, pärakus, peenisel või munandites.
Herpesviirus levib sugulisel teel ja on sageli asümptomaatiline, kuid esimesed sümptomid võivad sisaldada valulikke villikesi ja palavikku. Hilisemates puhangutes võivad sümptomid olla vähem väljendunud, kuid viirus jääb organismi ja võib perioodiliselt uuesti aktiveeruda.
Herpese sümptomite ilmnemisel on oluline ravi, kuid viirus jääb organismi elu lõpuni.
Mükoplasmoos on sugulisel teel leviv nakkus, mida põhjustab bakter Mycoplasma genitalium. Haigus võib olla sümptomitevaba, kuid kui sümptomid esinevad, võivad need sisaldada naistel rohket tupevoolust ja alakõhuvalu. Meestel võib esineda limane eritis kusitist ja valulik urineerimine.
Mükoplasmat ravitakse antibiootikumidega. Õigeaegne ravi on oluline, et vältida tõsiseid tüsistusi, nagu väikese vaagna põletikulised haigused ja viljatus.
Ureaplasmoos on bakteriaalne infektsioon, mis põhjustab kusiti põletikku meestel. Naistel ei ole Ureaplasma tavaliselt haiguse põhjuseks, ja selle kohta pole ka hädavajalikku testimist või ravi. Meestel võib see põhjustada kusitipõletikku, kuid naistel ei ole Ureaplasma seostatud suguhaigustega.
Sügelised ja kubemetäid on parasiitide poolt põhjustatud nahahaigused, mis levivad otsese intiimkontakti kaudu või nakatunud voodipesu ja riiete kaudu.
Sügelised põhjustavad naha sügelust, eriti õhtuti, ja võivad põhjustada väikesi sügeliskäike ja villikesi. Kubemetäid põhjustavad kubemekarvades sügelust ja võivad jätta aluspesule punaseid täppide jälgi.
Raviks saab osta apteegist sobiva ravimi, samuti tuleb pesta kõiki nakatunud isiku esemeid, sealhulgas riideid ja voodipesu, et vältida edasist nakatumist.
Trihhomonoos on maailma enimlevinud kuse- ja suguteede haigus. Trihhomonoosi põhjustab algloom Trichomonas vaginalis.
Sümptomiteks võivad olla rohke ja ebameeldiva lõhnaga voolus tupest naistel ja põletustunne või urineerimisvalu meestel.
Nakatumine toimub peamiselt sugulisel teel, võimalik on nakatuda ka teiste väga intiimsete kontaktide kaudu. Harvemini tuleb ette nakatumist läbi riiete ja voodiriiete. Trihhomonoosi ravitakse antibiootikumidega, ja on oluline, et mõlemad partnerid saaksid ravi, et vältida nakkuse levikut.
Hepatiit ehk maksapõletik on tõsine seisund, mida võivad põhjustada erinevad viirused. Tuntuimad neist on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. Igaühe levik ja haigusjuhtumite kulg võivad olla erinevad:
Levib: Peamiselt pesemata käte, saastunud toidu ja veega.
Sümptomid: A-hepatiidi sümptomid võivad olla väsimus, iiveldus, kõhuvalu, kollane nahk ja silmad, tume uriin.
Haiguse kulg: A-hepatiit on tavaliselt lühiajaline ja ravitav, kuid see võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi.
Levib: Peamiselt seksuaalsel teel ja vere kaudu (nt nõelte ja süstalde kaudu).
Sümptomid: Sümptomid võivad olla väsimus, kõhuvalu, naha ja silmade kollasus, tume uriin, kuid B-hepatiit võib kulgeda ka ilma sümptomiteta.
Ravi: Enamasti kaob viirus organismist ise, kuid mõnel juhul võib tekkida krooniline hepatiit, mis võib viia maksafibroosi, maksatsirroosi ja maksavähini.
Vaktsiin: On olemas vaktsiin, mille abil saab ennast kaitsta B-hepatiidi vastu.
Levib: Peamiselt vere kaudu (nt ühiste nõelte kasutamine). Seksuaalne levik on harv.
Sümptomid: Krooniline C-hepatiit on sageli sümptomiteta, kuid võib viia maksakahjustuse ja maksavähini.
Ravi: C-hepatiiti ei saa täielikult välja ravida, kuid kroonilist vormi saab ravimitega kontrolli alla saada.
Vaktsiin: C-hepatiidi vastu ei ole vaktsiini.
Kuna B- ja C-hepatiidi viirused võivad olla kroonilised ja põhjustada tõsiseid maksakahjustusi, on oluline haiguse varajane avastamine ja vajadusel ravi alustamine.
B-hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida, samas kui C-hepatiidi ennetamine keskendub peamiselt riskikäitumise vältimisele, nagu nõelte jagamine.
Tupes elavad loomulikult erinevad mikroorganismid (bakterid, pärmseened jne), mis hoiavad tupe tervise tasakaalus. Tupe voolus on normaalne nähtus ja võib varieeruda tsükli jooksul. Kui aga mikroobide tasakaal muutub, võib tekkida tupepõletik, mis võib olla seotud intiimsuhetega.
Tupepõletikud, nagu tupeseen ja bakteriaalne vaginoos, ei ole klassikalises mõttes suguhaigused, kuid need võivad ägeneda pärast seksuaalvahekorda, kuna partneri mikroobide tasakaal võib mõjutada tupe mikrofloorat.
Bakteriaalne vaginoos: põhjused, sümptomid ja ennetamine
Mis on bakteriaalne vaginoos (BV)?
Bakteriaalne vaginoos tekib siis, kui tupes elavate mikroobide tasakaal häirub – piimhappebakterite hulk väheneb ja teatud teiste bakterite osakaal suureneb. Mõnikord võib tuppe sattuda ka mikroobe, mida seal tavaliselt ei leidu.
Peamised sümptomid:
Ravi ja esmaabi:
Esmaabina võib kasutada apteegis käsimüügis olevaid piimhappebakteritega tupeküünlaid, mis aitavad taastada mikrofloora tasakaalu. Kui kaebused ei möödu, tuleb pöörduda arsti poole. BV raviks kasutatakse antibiootikumi sisaldavaid tupeküünlaid. Reeglina partner ravi ei vaja, kuid korduvate kaebuste korral võib olla mõistlik uurida seksuaalsel teel levivate infektsioonide esinemist.
Kas BV on sugulisel teel leviv haigus?
Kuigi BV esinemine võib seonduda seksuaalvahekorraga (sh oraalseksiga), ei ole see klassikaliselt sugulisel teel leviv infektsioon, kuna seda esineb ka seksuaalelu mitte elanud inimestel. Partneri ravi ei ole tõestatud efektiivne kordumise ennetamiseks, kuid kondoomi või kaitsekile kasutamine võib aidata vähendada tupemikroobide tasakaalu muutusi.
Põhjused ja riskitegurid:
BV täpne tekkepõhjus pole teada, kuid soodustavateks teguriteks võivad olla:
Ennetamine:
BV ennetamiseks kehtivad samad soovitused, mis teiste tupeinfektsioonide vältimiseks:
✔ Piimhappebakterite tarbimine – Hapendatud piimatooted ja probiootikumid võivad aidata säilitada tupe mikrofloora tasakaalu.
✔ Õige hügieen – Kasutada intiimpiirkonnas õrna pesugeeli või ainult puhast vett, vältida tugevaid seepe ja tupeloputusi.
✔ Turvaseks – Kuigi BV ei ole klassikaline suguhaigus, võib kondoomide ja kaitsekilede kasutamine aidata vähendada tupe mikrofloora häireid.
✔ Tervise üldine hoidmine – Tasakaalustatud toitumine, hea uni ja stressi vähendamine toetavad immuunsüsteemi ning aitavad vältida BV kordumist.
BV võib elu jooksul korduda, kuid ennetusmeetmete järgimine aitab riski vähendada. Kui sümptomid püsivad või korduvad sageli, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.
Pärmseened ja tupe seenpõletik: põhjused, sümptomid ja ennetamine
Pärmseened on osa keha normaalsest mikrofloorast ning neid leidub tupes, soolestikus ja vahel ka nahal. Tavaliselt püsivad need tasakaalus, kuid teatud tingimustel võivad nad vohama hakata ja põhjustada põletikku.
Peamised sümptomid:
Ravi ja esmaabi:
Apteegist saab käsimüügis olevaid vahendeid, nagu klotrimasoolkreem (2x päevas 6 päeva), klotrimasooli tupesisene kapsel (ühekordseks kasutamiseks) või flukonasooli suukaudne tablett (üks annus). Kui sümptomid ei leevene, tuleb pöörduda arsti poole, kes võib määrata tugevamaid ravimeid.
Põletikku soodustavad tegurid:
HIV (Human Immunodeficiency Virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus on eluaegne aeglaselt süvenev haigus, mis hävitab keha võimet ise haigustekitajatega (nt viirused ja bakterid) toime tulla.
HIV levib kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, nakatunud verega kokku puutudes ning emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu. HIV-iga võib nakatuda igaüks. See ei ole seotud seksuaalse orientatsiooni või rahvusega.
Sümptomid
Osal HIV-iga nakatunutest tekivad 1–3 nädala jooksul gripile omased sümptomid: palavik, kurguvalu, suurenenud lümfisõlmed kaelal ja kaenla all. Mõningatel juhtudel esineb leetreid meenutav nahalööve. Need sümptomid kaovad nädala või paari jooksul ning seejärel võib kuluda aastaid, enne kui tekivad teisesed haigusnähud. Selle aja vältel võib aga viiruskandja teadmatult nakatada paljusid teisi.
Ennast saab HIV-i eest kaitsta, kui
Praeguseks on välja töötatud mitmesuguseid kogu elu tarvitatavaid ravimeid, et HIV-iga suhteliselt normaalset elu elada ja haiguse süvenemist takistada. Ravita kujuneb HIV-ist välja aids.
Aidsi (Acquired Immune Deficiency Syndrome) ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV. Nakatumine toimub sugulisel teel, vere kaudu ja emalt lootele. Aidsi ei saa nakatuda õhu, toidu, vee ega asjade kaudu. Viirus paikneb organismis veres, spermas ja tupesekreedis. Nakatumiseks ei piisa sellest, et need vedelikud satuksid nahale, viirus peab vigastatud limaskestade või naha kaudu verre jõudma.
HIV-i diagnoositakse vereanalüüsi abil. Kuna organism hakkab HIV-i antikehasid tootma alles siis, kui nakatumisest on möödas 10 nädalat, on testimine mõistlik umbes 10–12 nädalat pärast võimalikku kokkupuudet haiguskandjaga. Muide, HIV on nakkav juba enne diagnoosi saamist!
HIV-nakkuse olemasolu ei saa tuvastada ka vastsündinutel ning kuni 1,5-aastastel lastel.
HIV-i suhtes testimine ja nõustamine on Eestis tasuta.
Vaata videot, kuidas õigesti kasutada kondoomi:
Kontrolli oma teadmisi! Avatud kõigile!
Autorid ja teostus
Seksuaaltervis | Seksuaaltervisest ausalt ja avatult | Suguhaigused
Pildid ja illustratsioonid